Kokkuvõte

Süüdistusakt on menetlusdokument, mis käivitab kriminaalkohtumenetluse ja on kriminaalasja kohtuliku arutamise aluseks (välja arvatud kokkuleppemenetluses, kus süüdistusakti asendab kokkulepe). Tinglikult võib süüdistusakti käsitada kui kriminaalhagi, milles riik prokuratuuri kaudu esitab süüdistatava vastu karistusõigusliku nõude, taotledes konkreetsel faktilisel ja õiguslikul alusel kohtult isiku kuriteos süüditunnistamist ning sellest tulenevate karistusõiguslike järelmite kohaldamist. Süüdistusakti põhifunktsioonid on määrata kindlaks menetlusese (piiritlemisfunktsioon) ning anda süüdistatavale kaitseõiguse teostamiseks ja kohtule menetluse toimetamiseks vajalik teave konkreetse teoetteheite ja prokuratuuri õigusliku hinnangu kohta (informatsioonifunktsioon).

Kehtivas õiguses määrab süüdistusakti sisu- ja vorminõuded kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 154. See säte vajaks autori arvates muutmist, sest praegu ei kohusta seadus süüdistusakti kandma kõiki andmeid, mida selle menetlusdokumendi põhifunktsioonide kohane täitmine tegelikult eeldaks. Samuti ei ole KrMS § st 154 tulenev süüdistusakti ülesehitus lõpuni loogiline. Lisaks tekitavad mõned KrMS § 154 alaosad tarbetuid mitmetimõistetavusi. Käesolevas artiklis ongi välja pakutud üks võimalik mõttevisand selle kohta, mil moel seadusandja võiks süüdistusaktile esitatavaid nõudeid korrigeerida.

• kohtueelne menetlus
,
• kohtumenetlus kriminaalmenetluses