Menüü

Kokkuvõte

Karistusseadustiku (KarS) muudatustega, mis jõustusid 1. jaanuaril 2015, lisati seadusesse § 601 pealkirjaga „Tegevkahetsus“. Enne 1. jaanuaril 2015 jõustunud karistusseadustiku muudatust väljendus tegevkahetsus KarS § 57 lõike 1 punktis 1 (süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist) ja punktis 2 (kahju vabatahtlik hüvitamine), s.t seda arvestati kergendava asjaoluna karistuse mõistmisel. KarS § 601 kohaselt võib kohus kergendada karistust seaduses sätestatud juhtudel või vabastada isiku karistusest, kui toimepanija teol on lõpuleviidud teo tunnused, kuid isik loobub vabatahtlikult teo edasisest toimepanemisest või kõrvaldab muul viisil ohu. Toimepanija teole, millega püütakse kahjulikku mõju ära hoida, annab tähenduse KarS üldosas süüteokatsest ning ettevalmistusest loobumine KarS § 40–431 järgi. Erinevalt tegevkahetsusest kohalduvad loobumise sätted üksnes juhul, kui tegu on lõpule viimata.

Artiklis analüüsitakse KarS § 601 eesmärki ja tähendust, otsides vastust küsimusele, miks on nimetatud paragrahv karistusseadustiku lisatud ning miks just sellisel viisil, samas seda teiste normidega seostades. Seejärel on vaadeldud KarS § 601 kohaldamisala, analüüsides erinevaid võimalikke kohaldamisjuhtumeid. Tegemist on veel uue sättega Eesti karistusõiguses ning praeguseks puudub Riigikohtu praktika nimetatud paragrahvi kohaldamise kohta.