Kokkuvõte

Erinõuetega tegevusala, keskkonnakasutuse või erinõuetega kutsetegevusega seotud riigihangete puhul on praktikas tavaks nõuda pakkujatelt või taotlejatelt riigihankes osalemiseks ka Eesti õigusaktidest tulenevatele erinõuetele vastamist. Riigihangete seaduse (RHS) § 99 lubab õigusaktidest tulenevate erinõuetega seotud kvalifitseerimistingimusi kehtestada üksnes teenuste hankelepingute sõlmimiseks korraldatavas, RHS 2. peatükis nimetatud hankemenetluses. Asjade ning ehitustööde hankelepingute sõlmimiseks korraldatud hankemenetlustes saab erinõuetele vastamisega seotud tingimusi kehtestada seepärast vaid tehnilises kirjelduses pakkumuse vastavuse tingimusena. Erinõuetega seotud tingimusi kehtestatakse aga ka RHS-s sätestatud erikordade alusel toimuvates riigihankemenetlustes. Sõltumata erinõuete reguleerimisest ning asjaomaste tingimuste esitamise vormist, on kogu senises hankepraktikas jäänud suurema tähelepanuta küsimus, kas Eesti õigusaktidest tulenevatele erinõuetele vastamise nõudmine juba pakkumuste või taotluste esitamise ajal on Euroopa Liidu õigusaktide ja Euroopa Liidu toimimise lepingu aluspõhimõtete järgi üldse lubatav.

Käesolev artikkel uuribki, kuidas on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavuse tingimused, mis puudutavad Eesti õigusaktidest tulenevatele erinõuetele vastamist. Seda nii RHS 2. peatükis sätestatud hankemenetlustes kui ka kõigi teiste RHS kohaldamisalasse kuuluvate riigihangete korraldamisel.

• riigivara ja -hanked
,
• majandushaldusõigus