Kokkuvõte
Tartu Ülikooli õigusteaduskond mälestab Prof.
Dr. Dr. Dr. h.c. mult. Werner Krawietzi, kes lahkus meie hulgast
85-aastasena 27. augustil 2019.
W. Krawietz sündis 1933. aastal
Beuthenis (Bytom). Pärast abituuriumit Alam-Saksis Quakenbrückis õppis ta
aastatel 1954–1957 õigusteadust, filosoofiat ja sotsioloogiat Münsteris,
Freiburgis ja Grazis. Pärast esimest riigieksamit õigusteaduses Oberlandesgericht Hammi juures lõpetas ta
rahvamajanduse eksamiga Grazi Ülikooli. 1960. aastal promoveerus ta Grazis kui Dr.
rer. pol. Pärast teist riigieksamit 1963. aastal Münsteris promoveerus ta
sealsamas 1965. aastal ka kui Dr. iur. Aastatel 1964–1966 töötas
W. Krawietz Münsteri Ülikooli rektori isikliku referendina, 1966–1974
teadusassistendina avaliku õiguse ja poliitika instituudi juures.
Õigusteaduskond habiliteeris ta 1974. aastal (venia legendi avalikus
õiguses, õiguse teoorias ja õiguse sotsioloogias) ning nimetas samal aastal
üldise õiguse teooria, õiguse filosoofia ja avaliku õiguse professoriks. 1979.
aastal nimetati W. Krawietz korraliseks professoriks ja ta võttis enda
õlgadele õiguse teooria, õigus- ja sotsiaalfilosoofia õppetooli juhtimise.
Selles ametis oli ta tuntud saksa õpetlase Helmut Schelsky järglaseks. 1980.
aastal sai temast mõneks aastaks Münsteri Ülikooli õigusteaduskonna dekaan,
1982. aastast alates juhtis ta ka Münsteri Ülikooli ruumiplaneerimise
keskinstituuti. Pärast emeriteerumist 1999. aastal jätkas ta aktiivset teadus-
ja teaduskorralduslikku tegevust mitmete projektidega, sealhulgas
rahvusvahelistega.
W. Krawietzi uurimistöö ja õpetus tõid
talle erakordselt suure tuntuse ning lõid soodsa pinnase paljude
rahvusvaheliste sidemete loomiseks ja teadusvahetuseks. Ta nimetati juba 1982. aastal
Professeur à la Faculté européenne des Sciences du
Foncier’ks Strasbourgis. 1990. aastal andis Helsingi
Ülikool talle audoktori tiitli. 1997. aastal tegi sama Eötvös-Loràndi Ülikool
Budapestis. Teadaolevalt on W. Krawietz ainus sakslasest Soome Teaduste
Akadeemia täisliige. Samuti on ta täisliige Venemaa Teaduste Akadeemias, kes
lisaks andis talle 1998. aastal audoktori tiitli. W. Krawietz tegutses
aastaid ajakirja „Rechtstheorie. Zeitschrift für Logik und
Juristische Methodenlehre, Allgemeine Rechts- und Staatslehre, Kommunikations-,
Normen- und Handlungstheorie, Soziologie und Philosophie des Rechts“ väljaandjana ja tegevtoimetajana. Samuti oli ta aastaid tegev
Rahvusvahelise Õigus- ja Sotsiaalfilosoofia Ühingu
eestseisuses.
W. Krawietzi teadustegevus on olnud
väga viljakas. Ainuüksi monograafiaid või nende osasid on tema sulest ilmunud
enam kui 40, lisaks sadu ja sadu teadusartikleid. W. Krawietzi üheks
esimeseks suurt tähelepanu pälvinud monograafiaks oli 1984. aastal ilmunud „Recht als Regelsystem. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft“. Juba enne seda olid tema sulest ilmunud näiteks„Argumentation und Hermeneutik in der Jurisprudenz“(Berlin: Duncker ja Humblot 1979) ning„Theorie
und Technik der Begriffsjurisprudenz. Darmstadt“(Wissenschaftliche Buchgesellschaft 1976).Arvukatest
artiklitest juhiksin tähelepanu W. Krawietzi kirjutatud artiklile „Recht und Rationalität in der modernen Systemtheorie“, mis ilmus eesti soost õigusteadlase Ilmar Tammelo mälestuskogumikus
„Objektivierung des Rechtsdenkens. Gedächtnisschrift für
Ilmar Tammelo“(Berlin 1984). Kolleegidele ei
jäänud W. Krawietzi talent õigusteaduses märkamata ja tema 60.
sünnipäevaks ilmus juubelikogumik „Rechtsnorm und
Rechtswirklichkeit“ (1993). W. Krawietzi teaduslikust
erakordsusest annavad märku ka kaks järgmist Festschrift’i, mis ilmusid professori 70. ja 80. sünnipäevaks: „Theorie des Rechts und der Gesellschaft“ (2003) ja
„Positivität, Normativität und Institutionalität des
Rechts“ (2013). Õigupoolest jäi W. Krawietzi jaoks
pelgalt õiguse positiivsusega seotud uurimistöö alati liiga piiratuks.
Seepärast käsitlevad tema teadustööd valdavalt õiguse normatiivsuse,
positiivsuse ja faktilisuse kompleksseid seoseid ja suhteid. Veel aastapäevad
tagasi toimus Münsteris W. Krawietzi 85. sünnipäeva puhuks korraldatud
kollokvium mitmetasandilise lähenemise kohta õiguses ja õigusteaduses, millest
oli ka käesolevate mälestussõnade
kirjutajal au osa võtta.
W. Krawietz lähtus alati oma mahukas ja
laiapiirilises oeuvre’is õigusnormide ja õigusmõistete seostest
ühiskondliku tegelikkusega, mis tähendas tema jaoks küsimist sotsiaalsete ja
struktuursete eelduste ja riiklikult organiseeritud õigussüsteemide
funktsioonide kohta.
W. Krawietzi sidemed ja koostöö Tartu
Ülikooli õigusteaduskonnaga said alguse vahetult pärast Eesti
taasiseseisvumist. Ilmselt esimesena oli õigusteaduskonna kolleegidest võimalus
W. Krawietziga kohtuda siinkirjutajal 1992. aasta sügisel, kui Tartu
Ülikooli delegatsioon külastas Münsteri Ülikooli. Juba aasta pärast oli mul
võimalus kuulata professori loenguid, kui olin pikemat aega ennast täiendamas
Münsteri Ülikoolis. Pole vaja lisada, et tema loengud jätsid unustamatu
elamuse. Peatselt külastas W. Krawietz ka Tartu Ülikooli õigusteaduskonda.
Kuigi Münsteri Ülikoolile pühendatud Eesti-Saksa akadeemiline nädal Academica
toimus alles 2010. aastal, külastas W. Krawietz Tartut juba 2007. aasta
akadeemilise nädala puhul ning kohtus nii meie tudengite kui ka õppejõududega.
16. septembril 2007 hommikul pidas professor loengu õigusteaduskonna
tudengitele keemiahoone üliõpilasi tulvil ringauditooriumis ja õhtupoolikul
vahetas mõtteid õppejõududega. W. Krawietz oli Tartu Ülikooli
õigusteadusliku ajakirja „Juridica International. Law Review of the University
of Tartu“ toimetuskolleegiumi üks
välisliikmetest. Suuresti tema initsiatiivil ja kaaskorraldamisel on Tartus
toimunud kaks rahvusvahelist teaduskonverentsi „Gesetzgebung
und Rechtspolitik“(2000) ja „Multiple Modernität, Globalisierung der Rechtordnung und
Kommunikationsstruktur der Rechtssysteme“(2007).Mõlema konverentsi teadustulemused – mis on aga suuresti
seotud just Eesti õigusteadusega – on avaldatud ajakirja „Rechtstheorie“erinumbrites (31. Band, 2000, Heft 3/4; 38.
Band, 2007, Heft 2/3). Erinumbrite toimetamise käigus oli harukordne võimalus
teha W. Krawietziga koostööd professori töökabinetis tema kodus Münsteris.
Meelde on sööbinud professori teaduslik haare, eksaktne probleeminägemine,
samas harukordne heasoovlikkus nii käsitletava teadusprobleemi kui ka selle probleemi
käsitleja enda suhtes. Tahaks veel kord tänada professor W. Krawietzi
nende tunnustavate sõnade eest, mida ta mõlema erinumbri eessõnas Tartu
Ülikooli õigusteaduskonna ja seal tehtava teadustöö kohta kirjutanud on.
W. Krawietzi jõulisel toetusel loodi Rahvusvahelise Õigus- ja
Sotsiaalfilosoofia Ühingu kongressil 1997. aastal New Yorgis selle ühingu Eesti
sektsioon. W. Krawietz on abivalmis kolleegina aidanud õigusteadlaseks
kujuneda ja saada mitmel Tartu Ülikooli õigusteaduse doktorandil, olles nende
oponendiks doktoritöö kaitsmisel. Viimane selline kaitsmine, kus
W. Krawietz ka isiklikult osales, toimus käesoleva aasta 10. juunil. Jutt
on L. Reisbergi doktoritööst „Semiotic
model for the interpretation of undefined legal concepts and filling legal
gaps“. Õnnelikul kombel oli doktorandil isiklikult võimalus doktoritöö
koostamise käigus kohtuda Münsteris hilisema oponendi W. Krawietzi
endaga.
Tartu
Ülikool nimetas Werner Krawietzi 2008. aastal silmapaistvate teadusaavutuste ja
olulise panuse eest Eesti õigusteadusliku mõtte kättesaadavaks tegemisse
rahvusvahelise auditooriumi ees Tartu Ülikooli audoktoriks.
Professor
W. Krawietzi saatis arvukatel reisidel alati tema abikaasa Katrin
Krawietz. Ta oli Eestis professori kaaslaseks ka juunikuus. Enne tagasisõitu Tallinnast
imekaunisse Münsterisse jõudsime temaga külastada suvist Tallinna ümbrust ja
see oli ilus. Meie kaastunne kuulub ka K. Krawietzile.
Õigusteadus
on kaotanud silmapaistva teadlase, Tartu Ülikooli õigusteaduskond suure sõbra.
Me jääme W. Krawietzi mäletama tõelise tänutundega. W. Krawietz
saadeti viimsele teekonnale Münsteris omaste seltsis.