Kokkuvõte

2018. aasta 17. detsembril jõustus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS), millega võeti Eesti õigusesse üle ärisaladuse kaitse direktiiv. Direktiivi vastuvõtmise tingis vajadus ühtlustada Euroopa Liidu liikmesriikide killustatud ja seetõttu väga erineva kaitseulatusega õigust. Selline killustatus pärsib eri riikide ettevõtjate teaduskoostööd ‒ niisiis on direktiivi eesmärk kaitsta ettevõtjate poolt intellektuaalse kapitali loomiseks tehtud investeeringuid ning seeläbi soodustada nende innovaatilisust ja konkurentsivõimet. Ärisaladust tuleb kaitsta nii erasektori konkurentide kui – sõltuvalt ettevõtja tegevusalast – ka välisriikide huvi eest.

Direktiiviga nähakse ette ärisaladuse tsiviilõigusliku kaitse miinimumnõuded ning liikmesriikidel on lubatud kehtestada direktiivis ettenähtust ulatuslikumat kaitset võimaldavaid meetmeid. Eesti õiguses olid ärisaladuse kaitse normid olemas ka enne EKTÄKS kehtestamist, kuid uus seadus reguleerib valdkonda senisest oluliselt põhjalikumalt ja detailsemalt. Seetõttu on asjakohane analüüsida, kuidas tuleks EKTÄKS rakendamisel uue seaduse sätteid tõlgendada ning kas ja milliseid sisulisi muudatusi EKTÄKS Eesti õigusesse on toonud. Käesolev kirjutis keskendub ärisaladuse olemusele, selle mõistele ning ärisaladuse rikkumise määratlusele – ehk esmajoones neile aspektidele, mis on ärisaladuse rikkumise korral õiguskaitsevahendite kohaldamise üldisteks eeldusteks.

• kahju õigusvastane tekitamine
,
• kahju hüvitamine