Kaante vahele on saanud esimene riigiõiguse
aastaraamat. Olgu see üheks märgiks, mis aitab meeles pidada Eesti Vabariigi
esimese põhiseaduse 100. aastapäeva. Riigiõiguse aastaraamat ei ole mõeldud
siiski vaid ühekordse aastapäevatähisena, vaid peaks nüüd ilmuma ka edaspidi.
Aastaraamatu sünniloo mõistmiseks tuleb
tagasi minna 2018. aasta lõppu, kui justiitsminister Urmas Reinsalu ja teaduste
akadeemia president Tarmo Soomere allkirjastasid lepingu riigiõiguse
sihtkapitali loomiseks. Leping sõnastas sihtkapitali peaeesmärgina riigiõiguse
arendamise ja riigiõigusalase teadustöö edendamise. Selle mõneti kantseleiliku
sõnakasutuse sisuks on Eesti riigiõiguse jaoks väga olulised tegevused:
rahastada riigiõiguse õpikute väljaandmist, innustada rahaliste preemiatega
üliõpilasi kirjutama riigiõiguslikke uurimistöid, kutsuda tuntud teadlasi
loenguid pidama ning palju muud, mille kohta lugeja leiab teavet teaduste
akadeemia kodulehelt.
Riigiõiguse sihtkapitali leping nägi ette ka
riigiõiguse aastaraamatu väljaandmise, mille esimene number näebki nüüd
ilmavalgust sihtasutuse Iuridicum abil.
Eesti esimesel õigusteadlaste päeval 19.
aprillil 1922 rääkis nende päevade otstarbest päeva juhataja Ferdinand Karlson.
Ta sõnas: „Õiguslise riigi hing ja elu, tema olemasolu eeltingimus on õiguse
mõiste arendamine, süvendamine ja laiendamine kõigi riigiliste ja
seltskondliste elualade peale. On ju arusaadav, et selles intensiivses
loometöös õigusteadlased igal alal iseäranis tähtsat osa etendavad.“ Sama
otstarvet täidab siinne aastaraamat. Riigiõiguslikud ideed, teooriad ja
lahendused ei tunne riigipiire, kuid Eesti riigi ees seisvad riigiõiguslikud
probleemid tuleb meil endil lahendada. Soovime anda meie juristidele võimaluse
käsitleda aktuaalseid riigiõiguse küsimusi, aga uurida ka möödaniku
riigiõiguslikke arutlusi ja valikuid. Samavõrd oluliseks peame tunnustatud
riigiõigusteadlaste tööde tutvustamist Eesti lugejale eesti keeles.
Riigiõiguse sihtkapitali esimene aastaraamat
sisaldab nii originaal- kui ka tõlkeartikleid. Oleksime soovinud enam
algupäraseid töid, kuid võimalike autorite loodetavasti üksnes esialgsete
kõhkluste tõttu ilmub seekord ainult kolm algupärandit. Loodame, et
tõlkeartiklite valik pakub mõtteainet õigusteadlastele, õiguse loojatele ja
selle rakendajatele.
Jaan Kross on kirjanikuna jäädvustanud end
kirjanduslukku. Aastaraamatus saame tutvustada teda palju vähem tuntud
vaatevinklist: Tartu ülikooli õppejõu ja õigusteadlasena. Vahetult pärast Teist
maailmasõda õpetas ta ülikoolis rahvusvahelist õigust ja püüdis selles
valdkonnas ka teaduskraadini jõuda. Nii tema õppejõukarjäär kui ka
kandidaaditöö kirjutamine jäid vangistamise tõttu pooleli. Tänu Jaan Krossi
pärijatele, kes andsid loa avaldada tema lõpetamata kandidaaditöö siinses
aastaraamatus, saame me kõik nüüd osa ka sellest seni varjulejäänud kirjatööst.
Innukat lugemist!
Toimetuskolleegium