Kokkuvõte

Kohtute seaduse (KS) § 39 lõigetest 1 ja 4 tulenevalt hallatakse esimese ja teise astme kohtuasutusi (maa-, haldus- ja ringkonnakohtuid) kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtuhaldus peab tagama võimaluse sõltumatult õigust mõista, õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, kohtuteenistujate piisava väljaõppe ning õigusemõistmise kättesaadavuse.

Vaieldamatult sõltub kõikide loetletud eesmärkide saavutamine muu hulgas selleks vajalike eelarvevahendite olemasolust. Kohtute eelarved kinnitab valdkonna eest vastutav minister riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta (KS § 43 lg 1). Täpsemaid kohtute rahastamise põhimõtteid kohtute seadus ei sätesta.

Kohtute haldamise nõukojas heaks kiidetud „Kohtuhalduse heas tavas“ on keskendutud eeskätt iga kohtuasutuse eelarve kujundamise protsessile ega reguleerita, kas ja mil viisil peaksid kohtute eelarved olema omavahel võrreldavad ja tasakaalus ning millistest kriteeriumitest lähtudes võiksid eelarved võrreldavad olla.

Artiklis tõdetakse, et paljud esimese ja teise astme kohtute murekohad, sealhulgas alarahastamisest tingitud probleemid, taanduvad asjaolule, et kohtusüsteemi rahastamisel ei ole piisavalt sisukat kohtuteülest vaadet, hindamaks kohtuasutuste eelarvelisi vajadusi ja võimekust neid vajadusi eelarveläbirääkimistel kaitsta.

• kohus
,
• õigusemõistmine