Me elame maailmas, kus õiguskord ja julgeolek on
lahutamatult põimunud. 38. Eesti õigusteadlaste päevad tõid selgelt esile,
kuidas keerulised globaalsed ja lokaalsed väljakutsed sunnivad meid,
õigusteadlasi, ja meie õigussüsteemi nende oludega kohanema. Tartu sügiseses
õhkkonnas kogunenud juristkond keskendus seekordsetel õigusteadlaste päevadel
õiguse ja julgeoleku vahelise hapra tasakaalu otsimisele.
Eesti Vabariigi põhiseaduse preambul paneb paika, millised
on siin meie raamid ja sihid: „kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada
ja arendada riiki, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning mis on
kaitseks sisemisele ja välisele rahule“. Juristide ja õigusteadlastena on meie
ülesanne anda oma panus, et Eesti riik oleks kaitstud ja et meie õigussüsteem
suudaks vastata muutuva ajastu väljakutsetele. Samas on just õigusteadlaste
ülesanne olla vajaduse korral ka alalhoidlik ning hoida meie õigusriigi
alustalasid.
Õiguskantsler Ülle
Madise ütles oma aastaülevaates 2023/2024. aasta kohta: „Põhiseaduse mõte on
takistada kiireid ja rahulikult läbi kaalumata otsuseid. Põhiseadust ei tohi
hetkeemotsiooni ajel tühjaks tõlgendada. […] Põhiseadus kaitseb vigade eest ja
on Eestit hästi teeninud.“ *1 Viimaste aastate erinevate
kriiside ajal on näha olnud tendentsi põhiseadusleigusele, kus põhiseadust
kiputakse nägema kui takistust kriiside ennetamisel ja lahendamisel ning uue
julgeolekuolukorraga kohanemisel. Õigusteadlaste päevade aruteludes jäi korduvalt
kõlama, et kui on rohkem julgeolekut, siis on vähem õigusriiki, ja vastupidi.
Siiski, meie ülesanne õigusteadlastena on aidata leida nende kahe väärtuse
vahel tasakaalu, sest õigusriigi põhimõtete kahjustamine on lõpuks samuti oht
meie riigi julgeolekule. Põhiseadus on meie kindlustuspoliis kriiside vastu.
Õigusteadlaste päevadel vaadati neid küsimusi muu hulgas
rahvusvahelise õiguse, põhiseaduse ja põhiõiguste ja tehnoloogia arengu võtmes.
Vaadati minevikku, analüüsiti olevikku ja suunati pilk tulevikku. 38. Eesti
õigusteadlaste päevad kinnitasid, et õigusriik ei ole staatiline. See vajab
pidevat hoolt, arutelu ja mõtestamist. Näeme, kuidas meie juristid mitte ainult
ei tõlgenda ja rakenda õigust, vaid ka loovad uut arusaama sellest, mida õigus
ja õiglus tähendavad. Õigusteadlaste päevad tõestasid, et õigusriigi
säilitamine ja arendamine on kollektiivne pingutus – selline, mis ühendab nii
akadeemikuid kui ka praktikuid. Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse sellesse
diskussiooni! Meie ees seisavad uued väljakutsed, kuid nendele vastamiseks on
meil olemas tugev ja mõtteerksam juristkond.
Õigusteadlaste päevade korraldamisel on läbi aastate olnud
oluline roll Sihtasutusel Iuridicum, kes on alates 2003. aastast toetanud
päevade ettevalmistust ja läbiviimist. Lisaks õigusteadlaste päevade
korraldamisele annab sihtasutus välja siinset ajakirja Juridica, aga ka
ajakirja Juridica International. Mõlemad need on asendamatud meie õigusteaduse
ja õiguskeele edendamisel.
Sihtasutust, mis
asutati Tartu Ülikooli nõukogu otsusel 1997. aastal, on algusest peale juhtinud
Peep Pruks. Tänavu lõpeb tema üheksas ametiaeg Sihtasutuse Iuridicum juhatuse
liikmena – uskumatu 27-aastane panus! Ta on olnud 1993. aastast ka ajakirja
Juridica ja 1996. aastast ajakirja Juridica International vastutav väljaandja
ja toimetuskolleegiumi liige. Tema juhtimisel on korraldatud ka Tartu Ülikooli
õigusteaduskonna karjäärimessi, mis on alates 2019. aastast andnud
juuratudengitele võimaluse kohtuda juuravaldkonna peamiste tööandjatega.
Uuel aastal annab Peep Pruks teatepulga üle sihtasutuse
uuele juhatusele. Kingad, mida täita, saavad olema suured. Suur tänu, Peep,
Sinu järjepideva ja pühendunud töö eest!
Märkused:
*1Õiguskantsleri aasta. – Õiguskantsleri aastaülevaade 2023/2024.
Arvutivõrgus: https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2024/oiguskantsleri-aasta .