Kokkuvõte

Eesti ja Euroopa Liidu õiguse kohaldamisel võib silmitsi sattuda kollisioonidega, millest ei saa mööda vaadata ja mis tuleb lahendada. Seisame ka probleemi ees, kas põhiseaduslikkuse järelevalve, mida Eesti põhiseaduse järgi on pädev teostama iga kohtuasutus, on võimalik samas ulatuses nagu enne ühinemist.

Esimese võimaluse lahata probleemi, kuidas mõjutab Euroopa Liidu õiguskord põhiseaduslikkuse järelevalvet, andis Riigikohtule õiguskantsler 2004. aasta detsembri lõpul esitatud taotlusega, milles ta muuhulgas nõudis erakonnaseaduse § 1 lõike 1, § 5 lõike 1 esimese lause ja § 6 lõike 2 põhiseaduse ja Euroopa Ühenduse asutamislepinguga vastuolus olevaks tunnistamist. Riigikohtu üldkogu ei hakanud õiguskantsleri väiteid vaagima, sest nägi viimase taotluses varjatud ettepanekut kontrollida Eesti seaduse vastavust Euroopa Liidu õigusele. Kuus kohtunikku jäid õiguskantsleri pädevuse ja kontrolli ulatuse osas eriarvamusele.

Autor annab lühiülevaate Euroopa Liidu õiguskorra toimimisest, analüüsib 8. detsembri 2005. a seadusega tehtud muudatusi põhiseaduslikkuse järelevalves ning küsib selle järele, kas põhiseaduslikkuse järelevalvele alluvad kõik Eesti õigusaktid ning kuidas tagada, et isikute põhiõiguste kaitse võimalused pärast ühinemist ei aheneks.

• põhiseaduslikkuse järelevalve
,
• Euroopa Liit
,
• põhiseaduse muutmine