Kokkuvõte

Tähtaja ja tähtpäeva peatükk ÜS-es põhjustas erialase poleemika juba eelnõu staadiumis. Peatükk sisaldab endas, nüüd juba seadusena, ikkagi lünki ja vasturääkivusi ning annab piisavalt põhjust edasiseks poleemikaks.

Peatükk algab „tähtaja“ mõiste õnnestunud määratlusega: „Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed“ (§104). Olgu siinkohal võrdluseks esitatud õigusdoktor Heinrich Schneideri hiljuti antud „tähtaja“ mõiste iseloomustus, mida ei saa lugeda õnnestunuks: „Tähtaeg tähistab normatiiv– või normivaba toimingu kindlapiirilist ajalist kulgemist, millel on algus ning lõpp“ [1, lk. 111]. Tähtaja mõistet ei ole õige seostada ainult ühe või mõne õigusliku tagajärjega, nende ammendav loetelu mõiste määratluse raamides pole aga võimalik. Mis puutub tähtaja seostamisse üksnes mingi toimingu ajalise kulgemisega, siis on see tähtaja tähenduse ilmne ahendamine. Hagi aegumise tähtaja puhul näiteks ei ole üldse tegu mingi toimingu ajalise kulgemisega.

• tähtaeg ja tähtpäev