Kokkuvõte

Kindlustuse turustajatele ‒ kindlustusandjale, kindlustusmaaklerile ja kindlustusagendile ‒ kehtib kohustus selgitada kindlustusvõtja poolt antud teabe põhjal välja kindlustusvõtja kindlustushuvi ja nõudmised kindlustuslepingule, soovitada pakutavate kindlustuslepingute hulgast kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele kõige paremini vastavat kindlustuslepingut ning anda kindlustusvõtjale piisavaid selgitusi vastavalt kindlustuslepingu keerukusele ja kindlustusvõtja tüübile, et kindlustusvõtja saaks teha kindlustuslepingu sõlmimise kohta teadliku otsuse. Sisuliselt lasub kindlustuse turustajal kohustus tuvastada kindlustusvõtja kindlustusvajadus. Kindlustustegevuse seaduse § 221 lõike 2 kohaselt ei kohaldata kindlustusandja suhtes kindlustusvajaduse väljaselgitamise kohustust, kui kindlustusleping sõlmitakse kindlustusmaakleri vahendusel (sellisel juhul lasub selline kohustus kindlustusmaakleril), ning nn suurte riskide puhul.

Eeltoodust tulenevalt analüüsivad autorid, kuhu maani ulatub kindlustuse turustaja kohustus aidata kindlustusvõtjat teadliku kindlustamisotsuse tegemisel ehk kas kindlustusõiguses eksisteerib vastutustundliku kindlustamise põhimõte ning millal kindlustusandja, kindlustusmaakler ja kindlustusagent vastutavad (ja mis ulatuses) vastava kohustuse rikkumise eest.

• kindlustusleping
,
• kindlustus
,
• leping
,
• kohustuse rikkumine