Kokkuvõte

Viimastel aastatel esitati mitmeid seaduseelnõusid hääleõiguslike isikute ringi piiramiseks kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel. Seega pidasid nende algatajad võimalikuks kehtestada see põhiõiguse piirang põhiseadust muutmata. Mõnes kavas sooviti hääleõiguseta jätta Vene ja Valgevene kodanikud, mõnes lisaks neile ka määratlemata kodakondsusega isikud. Mõnes ettepanekus säilitati hääleõigus lisaks Eesti ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele ka NATO liikmesriikide kodanikele jne. Lõpukus otsustati siiski teisiti. 26. märtsil 2025 piirati hääleõiguslike isikute ringi põhiseaduse muutmise teel.

Avalikkuses on muudatuse eesmärgina nimetatud julgeoleku tagamist, aga ka moraalseid kaalutlusi, mille kohaselt agressorriikide kodanikud ei tohiks Eestis ühtki poliitilist õigust teostada. Teisalt on märgitud, et tegu võib olla valijaskonna ümberkujundamisega mõnedele erakondadele kasulikul viisil.

Õiguslik põhiküsimus on olnud, kas kirjeldatud muudatuse saanuks teha Eesti Vabariigi põhiseadust muutmata, seda siis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega. Käesolevas artiklis püüab autor näidata, et Põhiseaduse Assamblee otsustas teadlikult, et linna- ja vallavolikogu valimistel peaks olema hääletamisõigus kõikidel püsielanikel. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 156 lõige 2 sõnastati Põhiseaduse Assamblees nii, et kodakondsustsensust ei saa valimisseadusega kehtestada. Nüüd, kus hääleõiguslike isikute ringi piirati põhiseadusega, on eraldi küsimuseks, kuidas muudatus suhestub põhiseaduse sätte ja mõttega.

• kohalik omavalitsus
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused