Kokkuvõte

Aegumise peatükk ÜS-es sisaldab mõned olulised muudatused võrreldes senikehtinud TsK-i vastava alajaotusega, oma ülesehituselt ja probleemide asetuselt on aga viimasega küllaltki sarnane. Peatüki esimeses paragrahvis (§ 113) on fikseeritud üldine aegumistähtaeg, milleks on 10 aastat. Samas paragrahvis nähakse ette ka võimalus seaduses sätestada lühendatud aegumistähtaegu, kuid erinevalt varasemast, selles peatükis ei ole neid kehtestatud. Endiselt on kehtestatud põhimõte, et aegumistähtaega ei või poolte kokkuleppel muuta (kui seaduses ei ole sätestatud teisiti) ning et õigus hagile protsessuaalses mõttes ei aegu, s.t. isik võib oma rikutud või vaidlustatud õiguse kaitseks pöörduda kohtusse aegumistähtaja möödumisest sõltumata (§-d 113 lg. 2 ja 114 lg. 1). Uudne on siin küll see, et seadus võib ette näha võimaluse, millal pooled võivad kokkuleppel aegumistähtaega muuta, varem sellist võimalust ei olnud.

• tsiviilõiguste teostamine