Kokkuvõte

Lepingu sõlmimine on alati tahteline tegevus, mille eesmärgiks on kokkuleppe saavutamine poolte vahel. Selleks, et jõuda kehtiva lepinguni, peavad pooled väljendama oma tahet astuda lepingulistesse suhetesse. Tahe sõlmida leping võib välja kujuneda juba eelneva informatsiooni alusel ning olla kindel oferdi tegemisel. Enamus lepinguid sõlmitaksegi ilma läbirääkimisteta, ainult oferdi ja aktsepti kaudu. Mahukamate ja keerukamate lepingute sõlmimisel kujuneb poolte lõplik tahe välja sageli alles lepingueelsete läbirääkimiste käigus. Selliste lepingute puhul omandavad lepingueelsed läbirääkimised suurema õigusliku tähenduse.

Igasuguse lepingu sõlmimine on protsess, milles võib eristada teatud etappe. Läbirääkimised kujutavad endast lepingu sõlmimise etappi, kus poolte tahteavaldused ei ole veel neile siduvad. Siin kerkib üles rida probleeme mittesiduvate lepinguliste lubaduste eristamisega siduvatest, lepingu sõlmituks lugemisega, eellepingute ja kinnituskirjade tõlgendamisega, mille käsitlemine aga ei ole antud artikli eesmärgiks.

• lepingueelsed suhted ja eelleping
,
• tsiviilõiguste teostamine
,
• kahju hüvitamine