Kokkuvõte

Intensiivse õigusloome tulemuseks Eestis on üha täiustuv rahvuslik õiguskord. Oluline osa nõukogude perioodi õigusakte on juba asendatud Eesti seadustega, see protsess jätkub. Võib muidugi ette heita, et parlamendi poolt vastuvõetud seadused on sageli vastuolulised, lünkadega, vähese regulatiivsusega jne., kuid tulemus on siiski märkimisväärne. Üheks valdkonnaks, kus terviklik õiguslik regulatsioon hakkab välja kujunema, on haridus.

Nii võib juba täna rääkida haridusõigusest kui Eesti haldusõiguse instituudist. Üheks selle osaks, allinstituudiks, on ülikooliõigus. Eesti õiguskorra ja selle ühikute (õigusharude ja instituutide) formeerimisprotsessi kvalitatiivseks tunnuseks on üleminek totalitaarse ja ülimalt tsentraliseeritud riigi õigussüsteemilt avatud ühiskonna õigussüsteemile. See ei ole pelgalt sildi vahetus. Õiguslikus elus toimuvad süvamuutused, mis avaldavad vahetut mõju kogu Eesti ühiskonna arengule. Nende mõistmisel on tekkinud raskusi isegi juristidel, rääkimata siis lihtkodanikest. Sellele on kahjuks nii mõnigi kord kaasa aidanud ka seadustes esinevad kontseptuaalsed vastuolud. Selle põhjuseks on nii mõnigi kord vanade arusaamade sissetoomine uuel õigusideoloogial rajanevatesse seadustesse.

• juriidilised isikud
,
• haldusorganisatsioonid
,
• esindus
,
• kultuur (kultuurihaldusõigus)