Menüü

Kokkuvõte

Riigivara õigusliku režiimi käsitlemist on otstarbekas alustada teema lahtimõtestamisest. Vaatleme selleks kõigepealt vara mõistet.

Vara mõiste

Asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590) §-s 30 lg 1 on fikseertud vara mõiste järgnevalt: „Vara on isikule kuuluvad asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ Niisugune määratlus ei tähenda, et varast kõneldes me peaksime alati silmas kõiki selles legaalmääratluses sisalduvaid komponente. Varast saame kõnelda ka üksnes asjade tähenduses, seda näiteks vara üürimist ja rentimist käsitledes. Teisel juhul hõlmame vara mõistega kellelegi kuuluvaid asju ja rahaliselt hinnatavaid õigusi. See on nii, kui ütleme, et keegi isik vastutab oma kohustuste täitmata jätmise eest kogu oma varaga. Vara mõistet kõige avaramas tähenduses kohtame pärimisõiguses - pärandvara mõiste hõlmab siin nii pärandajale kuulunud asju kui ka rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustusi. Seega võime öelda, et vara mõiste on mitmetähenduslik.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse