Kokkuvõte

1. Riigiametnike tasustamise korralduse põhiküsimusi

Riigiametnike, aga ka teiste avaliku sektori teenistujate tasustamise küsimus on mõnda aega olnud äärmiselt aktuaalne teema. Vabariigi Valitsuse üheks põhieesmärgiks aastatel 1997–1998 on riigiametnike palgakorralduse uute aluste väljatöötamine^*1, antud teema kohta on ilmunud arvukalt artikleid ajakirjanduses.^*2 Käesoleva artikliga püütakse anda ülevaade mõnest riigiametnike tasustamise korralduse põhimõttest nii Eestis kui ka mujal maailmas. Vaatluse all on vaid avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486; 38, 563; edaspidi ATS) §-s 6 ettenähtud riigiametnike tasustamine, ei analüüsita kohalike omavalitsuste teenistujate ning riigiteenistuses töölepingu alusel töötavate isikute tasustamist. Samuti ei ole siinkohal võimalik süvendatult tähelepanu pöörata teatud spetsiifilistes valdkondades teenivate riigiametnike tasustamisele, kelleks on näiteks kohtunikud, prokurörid, politseinikud, välisteenistujad ja kaitseväelased.

• avalik teenistus