Kokkuvõte

Pärast tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) jõustumist 01.09.1994 hakkasid saabuma kohtutesse moraalse kahju hüvitamise nõuded. Allpool käsitletakse üldistavalt nende nõuete lahendamisel kujunenud ja arenenud kohtupraktikat.

Isiklike õiguste tsiviilõigusliku kaitse vahendina au teotamise korral sätestab seadus kolm iseseisvat kaitsevahendit: au teotamise lõpetamine, au teotavate andmete ümberlükkamine ning au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamine (TsÜS § 23 lg 1).

Kohtutel ei ole tekkinud raskusi kahe esimesena nimetatud kaitsevahendi rakendamisel. Kohtud on põhjendatult asunud seisukohale, et kohtul puudub õiguslik alus, et kohustada kostjat avaldama massiteabes avalik selgitus ning vabandama tehtu pärast (RT III 1997, 31/32, 333). Seadusel ei põhine ka hageja nõue kohustada kostjat esitama avalik vabanduskiri ja avaldada see ajalehes [1].

• au ja väärikus
,
• kahju õigusvastane tekitamine