Kokkuvõte

Eestis võeti 13. mail 1998 vastu seadus, millega kriminaalmenetluse koodeksi §1 sõnastust täiendades loeti Riigikohtu teatud lahendid kriminaalmenetlusõiguse allikaks (RT I 1998, 51, 756). Selle seaduse kaudu astus Eesti seadusandja sammu, mis kontinentaal-euroopaliku õigustraditsiooni kontekstis ei ole ehk kõige tavapärasem. On ju kohtupretsedenti õigusallikana tavatsetud eelkõige seostada anglo-ameerika õigussüsteemiga. *1 Eesti õiguskord on aga kuulunud ja kuulub kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi. *2

Märkimisväärne on ka tõsiasi, et varemalt ei ole Eesti seadusandja üheski õigusvaldkonnas otsesõnu Riigikohtu lahendeid õigusallikana tunnustanud. Seda vaatamata sellele, et kohtupretsedent kui võimalik õigusallikas on Eestis olnud üheks diskussiooniobjektiks juba aastaid. *3

Siiski ei ole põhjust väita, et Eesti õiguskorras oleksid üleüldse puudunud eeldused kohtunikuõiguse *4 tekkeks ning faktiliseks toimimiseks. Ühegi seadusega ei ole kohtutepoolset õiguse edasiarendamist ära keelatud. Vastupidi, mitmed seadused on loonud suhteliselt soodsad eeltingimused õiguse edasiarendamiseks. Samas on seadusega jäänud täpsustamata, milline tähendus on kohtu õigusloomelise tegevuse tulemit sisaldavatel kohtulahenditel tulevikus teiste kohtulahendite tegemise jaoks. Sellele vaatamata võib väita, et Eesti Riigikohtu lahenditel, mis sisaldavad kohtunikuõigust, on alama astme kohtute jaoks faktiliselt eeskujuandev ning ka regulatiivne tähendus.

• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid