Kokkuvõte

Monograafia „Põhiõigused Eesti põhiseaduses“ on teine Robert Alexylt eesti keeles ilmuv kirjutis.^*1 Uurimus valmis Justiitsministeeriumi tellimusel 1997. aastal ja on olnud seni kättesaadav ainult suhteliselt kitsale õigusteadlaste ja praktikute ringile. Eelmise aasta lõpus kõrvaldas autor üksikud allikate tõlgetest tulenevad ebatäpsused. Tegemist on põhiseaduse põhiõiguste analüüsiga, mis käsitleb üldise põhiõiguste teooria kõiki olulisi probleeme ja mis on seetõttu adresseeritud ühtviisi nii praktikule, teadlasele kui ka üliõpilasele. Eesti riigiõigusteaduslikus kirjanduses on käesolev teos ainulaadne.

Robert Alexy on Kieli Christian Albrechti nimelise ülikooli avaliku õiguse ja õigusfilosoofia korraline professor.^*2 Ta on sündinud 1945. aastal. Aastatel 1968 kuni 1973 õppis ta õigusteadust Göttingeni ülikoolis, kus professor Ralf Dreieri käe all sai alguse ka tema akadeemiline karjäär. 1976. aastal valmis tema doktoritöö teemal „Juriidilise argumentatsiooni teooria“^*3, mis avaldati esimest korda 1978. aastal ja mille eest ta sai 1982. aastal Göttingeni teaduste akadeemia keeleteaduslik-ajaloolise klassi auhinna. Juba üliõpilase päevil oli ta Saksa rahva õppefondi (Studienstiftung des deutschen Volkes) stipendiaat. Aastatel 1976 kuni 1978 läbis ta juriidilise ettevalmistusteenistuse. Seejärel oli ta kuni 1984. aastani professor Dreieri assistent ja kirjutas mahuka habilitatsiooni „Põhiõiguste teooria“^*4. Aastatel 1984 kuni 1986 pidas ta dotsendi ametit Kielis ja Regensburgis. Pärast seda kui ta 1985. aasta lõpus esitatud kutset Regensburgi ülikooli avaliku õiguse ja õiguse filosoofia õppetoolile vastu ei võtnud, järgis ta 1986. aasta kevadel esitatud kutset Kieli ülikooli.

Professor Alexy on jäänud Kielile truuks. 1991. aastal lükkas ta tagasi Grazi ülikooli kutse asuda Ota Weinbergeri õppetoolile ja 1998. aastal keeldus ta Göttingeni ülikooli õppetooli pakkumisest, millega kaasnenuks võimalus saada oma õpetaja, Ralf Dreieri järglaseks. Aastatel 1994 kuni 1998 oli ta Rahvusvahelise õigus- ja sotsiaalfilosoofia ühenduse Saksa sektsiooni president.

Robert Alexy publitseerib peamiselt saksa keeles, kuid tema töid on tänaseks tõlgitud enam kui kümnesse keelde. Ta kuulub Bielefeldi ringi (Bielefelder Kreis), mille liikmeteks on valdav enamus juriidilise argumentatsiooni ja tõlgendamise teooria alal tooniandvaid õigusteoreetikuid Saksamaalt, Suurbritanniast, Itaaliast, Rootsist ja Soomest. Tema peateosed on lisaks juba mainitud „Juriidilise argumentatsiooni teooriale“ ja „Põhiõiguste teooriale“ 1992. aastal valminud monograafia „Õiguse mõiste ja kehtivus“^*5 ning külma sõja ajal lõhestunud Saksamaa sisepiiril toimepandud tapmisi käsitlevad „Müürikütid. Õiguse, moraali ja karistatavuse vahekorrast“ (1993)^*6 ja „Liidukonstitutsioonikohtu 24. oktoobri 1996. aasta otsus Saksamaa sisepiiril toimepandud tapmiste kohta“^*7 (1997). Peale nende on ta avaldanud arvukalt artikleid, millest üks osa on taasavaldatud kogumikus „Õigus, mõistus, diskurs“^*8.

Robert Alexy kuulub õigusfilosoofina kahtlemata maailma paremikku, olles samaaegselt hiilgav riigiõigusteadlane ja õigusteoreetik. Tema tööd on kantud armutust analüüsist ja valgustusajastu traditsioonis liberaalsest maailmavaatest. Ta on ennast ka ise nimetanud analüütilise liberalismi esindajaks.^*9 Tema analüütiline meetod lahkab probleeme ning konstrueerib neile tabavaid vastuseid muu hulgas õiguse ja moraali vahekorra, põhiõiguste teooria, argumentatsiooniteooria, õigusteaduse meetodiõpetuse, normiteooria ning põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve teooria valdkonnas, hoides lugejale ikka ja jälle varuks väikese üllatuse. Tema analüüsile vürtsi lisav liberalism tundub seejuures sama värske ja ligitõmbavana kui Prantsuse revolutsiooni või Ameerika Ühendriikide iseseisvumise päevil. 21. sajandi künnisel tuleb säärast kombinatsiooni pidada vaat et harulduseks. Tulemuseks on silmatorkav selgus, mis on omane üksnes suurtele mõtlejatele.

Märkused:

^*1 Esimene oli artikkel: Kollisioon ja kaalumine kui põhiõiguste dogmaatika põhiprobleemid. – Juridica, 2001, nr 1, lk 3 jj.

^*2 Vt www.uni-kiel.de/alexy/.

^*3 Theorie der juristischen Argumentation. 3. väljaanne. Frankfurt am Main: Suhrkamp, 1996; tõlge inglise keelde: A Theory of Legal Argumentation. Oxford: Oxford University Press, 1989; tõlge hispaania keelde: Teora de la argumentacin jurdica. Centro de Estudios Constitucionales. Madrid, 1989; tõlge itaalia keelde: Teoria dell’argomentazione giuridica. Giuffrè editore. Milano, 1998.

^*4 Theorie der Grundrechte. 3. väljaanne. Frankfurt am Main: Suhrkamp, 1996; tõlge hispaania keelde: Teora de los derechos fundamentales. Centro de Estudios Constitucionales. Madrid, 1993.

^*5 Begriff und Geltung des Rechts. 2. väljaanne. Freiburg, München: Verlag Karl Alber, 1994; tõlge hispaania keelde: El concepto y la validez del derecho. Gedisa. 2. väljaanne. Barcelona, 1997; tõlge itaalia keelde: Concetto e validità del diritto. Einaudi. Torino, 1997.

^*6 Mauerschützen. Zum Verhältnis von Recht, Moral und Strafbarkeit. Hamburg, 1993.

^*7 Der Beschlu des Bundesverfassungsgerichts zu den Tntungen an der innerdeutschen Grenze vom 24. Oktober 1996. Hamburg, 1997.

^*8 Recht, Vernunft, Diskurs. Frankfurt am Main: Suhrkamp, 1995.

^*9 Samas, tagakaanel.