Kokkuvõte

Mida me mõistame termini „välisriigi õigus“ all? Miks kasutab veel kehtiv tsiviilseadustiku üldosa seadus terminit „välismaa seadus“, aga 27. märtsil 2002 vastu võetud rahvusvahelise eraõiguse seadus terminit “välisriigi õigus”? Kas välisriigi õigus hõlmab ainult välisriigi siseriiklikke õigusakte või ka välisriigi kollisiooninorme? Vastused nimetatud küsimustele on olulised neile praktiseerivatele juristidele, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku välisriigi õiguse kohaldamise vajadusega. Terminid, nagu ka nende sisustamine, on seoses rahvusvahelise eraõiguse seaduse vastuvõtmisega muutumas. Osad hetkel tsiviilseadustiku üldosa seaduses reguleeritud instituudid (nt nagu välismaine element) on rahvusvahelise eraõiguse seaduse puhul jäetud teoreetiliste eelteadmiste valdkonda. Samas võib eeldada, et uue seaduse kohaldamisel otsitakse abi vanast. Ebakõlad kahe akti vahel on teoreetilised, kuid kahtlemata omavad välisriigi õiguse kohaldamisel tähtsust ka praktikas.

Artikklis käsitletakse välisriigi õiguse määratluse teoreetilisi aluseid, samuti välisriigi õiguse määratlust kehtiva õiguse ja vastu võetud rahvusvahelise eraõiguse seaduse järgi. Lisaks selgitatakse artiklis välisriigi õiguse kohaldamise aluseid ja põhimõtteid tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning rahvusvahelise eraõiguse seaduses.

• Rahvusvaheline eraõigus