Kokkuvõte

Artiklis otsitakse vastust küsimusele, kas riigisaladuse võib võrdsustada n-ö salajase õigusega, mis vastandub seega avalikule, s.t demokraatlikus õigusriigis kõigile teadaolevale ning kättesaadavale. Kas riigisaladuse instituudi puhul on tegu riigi täielikku iseotsustamisalasse jääva sfääriga või eksisteerivad siiski kriteeriumid, millest tuleb lähtuda informatsioonivabaduse piiramisel riigisaladuse kasuks ning mis vastava vabaduse piiramise legaliseerivad? Vaadeldakse, mis peitub informatsioonivabadust sätestava konstitutsioonisätte taga, s.t milline on tegelikult selle sätte ulatus ning piiramise võimalus. Põhiseadust analüüsides käsitletakse küsimust, millistest kriteeriumidest peab informatsioonivabaduse piiraja selle põhiõiguse kitsendamisel Eestis lähtuma. Et põhiseadus võimaldab info saamise õigust piirata lihtseadusega, siis analüüsitakse küsimust, millistel alustel saab seadusandja siin piirangud kehtestada. Käsitledes informatsiooni riigisaladuseks kuulutamise protsessi ning riigisaladuse sfääri kuulumise kontrolli Eesti õiguskorras, otsitakse vastust küsimusele, millised on informatsioonivabaduse kaitse tagamise garantiid ja probleemid Eestis.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• riigikaitse