Kokkuvõte

2001. aastal toimunud tsiviiltäitereformi järgne täituri tegevus on tõstatanud hulgaliselt küsimusi, millest üks olulisemaid nii menetleja ehk kohtutäituri kui ka menetlusosalise jaoks on olnud kohtutäituri tasu ja selle olemus. 9. oktoobril 2003 jättis Tallinna Linnakohus ja 24. oktoobril 2003 Põlva Maakohus kohaldamata justiitsministri 16. veebruari 2001. a määruse nr 16 „Kohtutäituri tasumäärad“ põhjusel, et määrus on vastuolus põhiseadusega, täpsemalt selle §-ga 113. 19. detsembril 2003 nõustus selle seisukohaga Riigikohus.

Artiklis otsitakse vastust küsimusele, mida kujutab endast kohtutäituri tasu ja miks peaks see olema kehtestatud seadusega. Autor võrdleb kohtutäituri tasu teiste avalik-õiguslike koormatistega; käsitleb probleeme seoses tasu otsuse tähistamise ja tasust loobumisega; analüüsib, mis saab täituri tasu otsusest täitemenetluse lõppemisel ja kuidas tuleks täita kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust. Kokkuvõttes asub autor seisukohale, et kohtutäituri tasustamise süsteem vajab ümberkorraldamist, milleks annab hea võimaluse praegu Riigikogu menetluses olev täitemenetluse seadustiku eelnõu.