Kokkuvõte

Keskkonnamõju hindamine kuulub keskkonnaõiguse põhivahendite hulka juba aastaid. Keskkonnamõju hindamine on muutunud üheks keskkonnariskide kontrollimise levinumaks vahendiks. Eestiski on viimasel aastatel tehtud tähelepanuväärne hulk hindamisi. Samas on see menetlus põhjustanud küllalt suurt poleemikat ühiskonnas ja ulatusliku diskussiooni teaduskirjanduses. Majandusringkondades on keskkonnamõju hindamist tihti vaadeldud kui järjekordset bürokraatlikku tõket arendustegevusele. Keskkonnakaitsjad aga jälle kurdavad, et kuna arendajad maksavad hindamise eest, on keskkonnamõju hindamine kujunenud arendajate jaoks justkui indulgentsiks tulevaste pattude lunastamisel. Ettevõtjal oleks justkui võimalik „osta“ endale soodus hindamine.

Artiklis analüüsitakse, milline on keskkonnamõju hindamise eri liikide eesmärk ja kuidas see menetlus aitab kaasa keskkonnaõiguse põhiprintsiibiks muutunud ettevaatusprintsiibi rakendamisele. Autor selgitab, et ettevõtja jaoks on keskkonnamõju hindamine kasulik tulevikuinvesteering, mis ainsana võimaldab tõhusalt juhtida ettevõtte tegevusega seotud keskkonnariske.

• Keskkonnaõigus
,
• ehitus ja planeerimine