Kokkuvõte

1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 4 lõike 4 kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohtulikku kompromissi võib nimetada vastuoluliseks konstruktsiooniks, sest traditsiooniliselt on kohtunike ülesandeks olnud kohut mõista (mitte vahendada), lähtuda õigusest (mitte huvist), hinnata (mitte soodustada), käskida (mitte kohandada), otsustada (mitte kokku leppida). Kohtulik kompromiss, mida iseloomustab aktiivse lepitaja rollis tegutsev kohtunik, on Eesti menetlusõiguse maastikul oma kahe kehtivusaastaga veel uudne nähtus, ehkki ka eelnevalt kehtinud tsiviilprotsessiseadustike järgi ei olnud kohtuniku aktiivsus välistatud.

Artiklis käsitletakse kohtuliku kompromissi kasutamise praktilisi probleeme ning analüüsitakse, mida tuleks parema oleviku ja tuleviku tarbeks ette võtta.

• kompromissileping
,
• kohtulahend
,
• õigusemõistmine