Kokkuvõte

Aastast aastasse on suurenenud nii Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) esitatud kaebuste üldarv kui ka Eesti vastu esitatud kaebuste arv. Samas ei tähenda Eesti vastu esitatud kaebuste arvu suurenemine mitte rikkumiste arvu suurenemist, vaid pigem seda, et kuigi inimeste teadlikkus EIK olemasolust on suurenenud, ei teata, millal on alust Strasbourgi kohtusse pöörduda. Artiklis meenutatakse, millised on Euroopa inimõiguste konventsioonis sätestatud ja kohtupraktikaga kinnistatud kaebuse EIK le esitamise tingimused. Artiklis tuuakse üldtingimuste käsitlemisel välja Eesti kontekstis olulisemad aspektid ning näitlikustatakse neid nii Eesti kui teiste riikide suhtes tehtud lahenditega. Peatutakse sellel, kes võib olla kaebuse esitajaks ning sellega seotud ohvri mõistel, samuti kaebuse esitamise eeltingimustel: riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamise kohustusel, nn kuue kuu reeglil, anonüümsete kaebuste ja kaebeõiguse kuritarvitamise keelul, kaebuste vastavusel ratione loci, ratione personae, ratione temporis ja ratione materiae ning sisustatakse selgelt põhjendamatu kaebuse ja juba läbi vaadatud asja mõistet. Eraldi vaadeldakse alates 1. juunist 2010 kehtivat uut kaebuse vastuvõetamatuks tunnistamise alust: juhtu, mil kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• Rahvusvaheline õigus