Kokkuvõte

Riigikohtu esimees Märt Rask tõi oma 20. mai 2010. a kõnes Riigikogule välja, et Eesti elanikkonnast 55,6% on kantud karistusregistrisse. Sealsamas tõdeti, et ülekriminaliseerimine on probleem ja sellega peaks Riigikogu oma töös arvestama. 9. juunil 2010 ehk pelgalt kolm nädalat hiljem võttis Riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, kus sätestati taas uus väärteokoosseis. Kas seadusloome ongi läinud seda teed, et karistus on iga õigusakti lahutamatu osa ning kas see ei too kaasa ülekriminaliseeritust? Mida üldse pidada ülekriminaliseerimiseks? Kas see on pelgalt elanikkonnast suure osa isikute karistatud olemine, karistusõigusega ühiskonnaelu ülereguleerimine või veel midagi? Neile küsimustele otsitakse artiklis vastust.

Artikkel põhineb suuresti Riigikohtus valminud ülekriminaliseerimise analüüsil. Artiklis käsitletakse Eesti süüteoõiguses esinevaid tendentse eesmärgiga anda esialgne hinnang karistusõiguse rollile õiguspärase käitumise tagamisel ning karistuspraktikale. Peatutakse ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikal ja seda eelkõige Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 tõlgendamisel, mis seondub nii kriminaalkaristuse mõistega kui ka väärteomenetluses kohaldatava hoiatusmenetluse, eelkõige kirjaliku hoiatusmenetluse küsimustega.

• muud mõjutusvahendid
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• liiklusõigus
,
• politseiõigus
,
• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• Kriminaalpreventsioon