Kokkuvõte

Teise isiku nimel esineja tegutseb harilikult volituse raames, mis tema jaoks põhineb erilisel tehingul – volituse andmisel ehk volitamisel. Samas esineb praktikas juhtumeid, kus üks isik teeb teise isiku nimel tehingu, omamata selleks volitust, seejuures arvab kolmas isik heauskselt, et tal on tegemist volitatuga. Selleks et kaitsta kolmanda isiku huvi tema soovitud õigusliku tagajärje saabumise vastu näeb Venemaa Föderatsiooni tsiviilkoodeksi (VF TsK) § 183 lõige 1 ette, et tehingu heaks kiitmata jätmine näiva volitaja poolt annab kolmandale isikule õiguse nõuda täitmist näivalt volitatult. Kuid kuna tehingu tegemisel näiva volitatuga ei soovi kolmas isik esile kutsuda õiguslikku tagajärge mitte näiva volitatu, vaid näiva volitaja jaoks, siis oleks ebaõiglane kindlustada näiva volitaja huvi samaväärselt ka juhul, kui näiv volitaja oma käitumisega soodustab näivuse loomist selle kohta, et ta on andnud volituse. Sellepärast tekib sellisel juhul näival volitatul VF TsK § 174 järgi volitus, mis vastab kolmandal isikul volitamise kohta olemas olevate andmete sisule ehk volitus, mis põhineb õigusnäivusel (Rechtsschein), mille tõttu näiva volitatu tehing, kes on nüüdsest volitamata esindaja, jõustub selle heakskiiduta esindatava poolt.

Artiklis selgitatakse õigusnäivuse alusel tekkiva volituse olemust, tekkimise eeldusi ja sisu, keskendudes eelkõige Vene tsiviilkoodeksi asjaomasele regulatsioonile. Autorite arvates tuleks VF TsK 10. peatükis ette näha, et õigusnäivuse alusel tekib volitus ainult ettevõtja nimel tehingut tegeval näilikul volitatul.

• esindus