Kokkuvõte

Kohalikel valimistel vahetult legitimeeritavatel kohaliku omavalitsuse (KOV) esinduskogu liikmetel tuleb vastavas vallas või linnas otsustada kõik olulised kohaliku elu küsimused. Siit tulenevalt on akuutne vajadus välja selgitada, milliseid õigusi saab volikogu liige oma vaba mandaadi raames teostada, mis on konkreetse õiguse sisu ja kuidas on tal võimalik oma õigusi kaitsta. Artiklis keskendutakse eeskätt olulisematele volikogu liikme individuaalõigustele: nende tuvastamisele, sisu avamisele ja õigusliku regulatsiooni puuduste väljatoomisele. Õiguste kaitse käsitlus piirdub eeskätt volikogu liikme erinevate kaitsevõimaluste markeerimise ja autori eelistuse väljatoomisega selle efektiivsemaks muutmise suhtes.

Artikli esimeses osas käsitletakse volikogu liikme mandaadi seost valimispõhiõigustega. Teises osas määratakse kindlaks volikogu liikme vaba mandaadi põhimõtte sisu. Kolmandas, neljandas ja viiendas osas on vaatluse all volikogu liikme erinevad individuaalõigused Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, KOV üksuste põhimäärustes jt üldaktides. Valdade ja linnade suure arvu tõttu (kokku 226) on artiklis piirdutud kuue KOV üksuse – kolme suurima elanike arvuga valla (Viimsi, Jõhvi, Rae) ja linna (Tallinn, Tartu, Narva) – põhimääruste jt relevantsete üldaktidega. Artikli kuuendas osas käsitleb autor mõningaid volikogu liikme individuaalõigustega seonduvaid muudatusvariante de lege ferenda, tuues välja oma eelistused.

• munitsipaalõigus