Kokkuvõte

Reaalkoormatis on praktikas vähest kasutamist leidnud piiratud asjaõigus ning sellest ei ole Eesti õiguskirjanduses kuigi palju kirjutatud. Reaalkoormatise rakendamisel puudub ühtne praktika nii notaritel, kohtunikuabidel kui ka ringkonnakohtutel ja sellealased vaidlused ei ole jõudnud Riigikohtusse.

Artikli eesmärgiks on anda mõtteainet reaalkoormatise kasutusõiguse laiendamiseks või siis sootuks kõnealuse piiratud asjaõiguse kui iganenud õiguse kaotamiseks, samuti tuua välja mõned kitsaskohad reaalkoormatise regulatsioonis.

Autorite arvates tasuks kaaluda reaalkoormatise rakendamist ulatuses, mida asjaõigusseaduses sätestatud reaalkoormatise mõiste võimaldab, s.t lubada lisaks perioodiliste kohustuste täitmist tagavatele reaalkoormatistele kinnistusraamatusse kanda ka ühekordseid sooritusi tagavaid reaalkoormatisi. See laiendaks oluliselt reaalkoormatise kasutusvõimalusi ning teeks võimalikuks praktikas oluliste võlaõiguslike kokkulepete kinnistusraamatusse kandmise ja kehtimajäämise kinnisasja järgnevate omanike suhtes. Ühekordset sooritust tagav reaalkoormatis ei kahjustaks kellegi huve ning vastaks praktikas tekkinud vajadustele. Igal juhul peaks seadusandja üle vaatama reaalkoormatise lõppemise kohta ning sundtäitmise kohta käivad seadusesätted.

• reaalkoormatised