Kokkuvõte

Jüri Uluotsa 1935.–1936. aastal ajakirjas Õigus ilmunud artikkel „Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil“ on ilmselt enim taasavaldatud Eesti õigusajaloolisi tekste. Kuigi korduvalt taastrükitud, on artikli tuum, Uluotsa käsitlus eestlaste lepingutest, jäänud vähemalt trükitud tähelepanuta. Seda lünka ongi käesolevas artiklis asutud täitma. Et tühi kriitika edasi ei vii, on iga kritiseeritud väite asemele pakutud teine. Seda võimaldab asjaolu, et 75 aastaga on medievistika ja muinasteadus üksjagu arenenud, luues sellise teema avamiseks hoopis paremad võimalused.

Uluots jagas oma artikli kolme ossa. Neist esimene andis ülevaate kasutatud allikatest (peamiselt Henriku Liivimaa kroonika tekstikohtadest), teine käsitles Uluotsa teistele töödele viidates lepingute subjekte ning kolmas lepingute sisu. Käesolevas artiklis on vaadatud lähemalt lepingute eestlastest subjekte ja nende kujunemist.

Jüri Uluotsa arvates sõlmisid 13. sajandi Eestis lepinguid riiklike moodustiste „maade“ esindajatena vanemate kolleegiumid. Selline käsitus on käesoleva artikli autori arvates üsna anakronistlik. Pigem sõlmisid 13. sajandil võimukandjate vahelisi lepinguid eestlaste poolt ülikusugukonnad. Uluotsa ja hilisemategi uurijate arvates olid Henriku kroonikas jm esinevad piirkondade nimetused Revelia, Ugaunia jt poliitiliste ühenduste („maade“) nimed. Allikate tekke asjaolusid arvestades olid need aga pigem empiiriliselt eristuvate asustuslooliskultuuriliste piirkondade (kultuurialade) nimetused. Uued suuremad võimkonnad mõnikord kattusid kultuurialadega, mõnikord mitte.

• õigusajalugu