Kokkuvõte

Terminit „avalik kord“ võib pidada üheks kõige mitmetähenduslikumaks õigusterminiks. Sel on oma eriomane sisu rahvusvahelises era- ja avalikus õiguses ning Euroopa Liidu õiguses. Eesti riigisiseses õiguses kasutavad avaliku korra terminit omas tähenduses nii tsiviilõigus, karistusõigus kui ka haldusõigus (viimati nimetatu puhul eelkõige korrakaitseõigus, kus sellel on oluline koht korrakaitseõiguse üldosaks olevas politsei- ja piirivalveseaduses ning ka korrakaitse erivaldkondades välismaalasteõiguses, koosolekuõiguses jne). Kuna avaliku korra mõistet kasutab määratlemata õigusmõistena ka põhiseadus, siis võib lihtseaduslike sätete kohal asetsevana eeldada veel põhiseadusliku (riigiõigusliku) avaliku korra mõiste olemasolu, mis oma mahult ei pruugi ühegi eespool nimetatuga täielikult kattuda.

Käesolevas artiklis analüüsitakse lähemalt põhiseadusliku avaliku korra olemust. Praktilise põhjenduse analüüsiks annab avaliku korra roll põhiõiguste piiramist võimaldava hüvena, mis seob ta lihtseaduste põhiseaduspärasusele esitatavate nõuetega. Kui põhiseadus võimaldab piirata põhiõigusi avaliku korra tagamiseks, siis mille tagamiseks õieti põhiõigusi piirata võib? Põhiseaduslik avaliku korra on mõiste tekitanud vaidlusi, mille üheks viimatiseks näiteks oli diskussioon põhiõiguste piiramise võimaluste ulatuse üle korrakaitseseaduses.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• politseiõigus