Kokkuvõte

On tavapärane, et inimesed kasutavad nii oma tööalaseks kui ka isiklikuks suhtlemiseks tööandjale kuuluvaid sidevahendeid. Kõik ongi enamasti hästi seni, kuni kerkib esile mingi probleem või kahtlus näiteks seoses töötaja usaldusväärsusega. Sellisel juhul võib tööandja olla huvitatud töötaja kasutuses olevate sidevahendite kaudu edastatava või juba varem edastatud info teadasaamisest. Siinkohal tekib küsimus, kuidas on seejuures kaitstud töötajate õigus sõnumisaladusele.

Artiklis peatutakse sellel, millised on enam levinud põhjused töötajate sidevahendite jälgimiseks. Autor märgib, et sidevahendite jälgimise vajadus ei pruugi olla seotud üksnes töötajate kontrollimisega, vaid teinekord on see otseselt vajalik ettevõtte või asutuse igapäevaste tööprotsesside normaalseks toimimiseks. Artiklis tutvustatakse ka autori läbiviidud küsitlust selle kohta, kui palju ja millises ulatuses tööandjad jälgivad oma töötajate kasutuses olevaid sidevahendeid.

Eestis puudub seaduse tasemel tööandjatele seatav nõue sidevahendite kasutamise ja jälgimise korra kehtestamiseks. See muudab raskeks piiri tõmbamise lubatud ning õigusvastase töötajate jälgimise vahele. Andmekaitse Inspektsioon on 2010. aastal avaldatud juhendi isikuandmete töötlemise kohta töösuhetes. See lähtub Euroopa andmekaitse töörühma soovituslikest juhenditest. Paraku ei ole päris selge, kuivõrd siduvad on mainitud juhendites sisalduvad põhimõtted tööandjatele. Autor on seisukohal, et reeglid, millest sõltub isikute põhiõiguste kaitse ja nende võimaliku rikkumise üle otsustamine, peaksid omama seaduse jõudu. Seda enam, et Eestis on sõnumisaladuse rikkumise eest nähtud kriminaalvastutus.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• tööandja