Kokkuvõte

Vaadates praegusi suundumusi Soome ja Rootsi kriminaalmenetluses, näib olukord olevat vastuoluline. Ühest küljest arutatakse laialdaselt õigluse, menetlusliku õigluse, konfliktide lahendamise, kokkuleppeõiguse, pragmaatiliselt aktsepteeritava kompromissi, menetlusliku tõe, kohtuteenistuse, teabevahetuse, suhtlemise ja kokkuleppemenetluse teemadel. Kõik need näited viitavad sellele, et kriminaalmenetlus on muutunud ühiskondlikumaks, õiglasemaks ja pehmemaks. Teisest küljest on ka suundumusi, mis liiguvad vastupidises suunas – tõhususe poole. Olukord ei ole siiski tõenäoliselt nii vastuoluline, kui tõmmata joon suundumuste vahele süsteemi tasandil ja individuaalsel tasandil. Praegune suund süsteemi tasandil näib olevat tõhusus, samas kui individuaalsel tasandil kaldutakse õigluse ja muude pehmete väärtuste poole.

Kui võrrelda Ida-Skandinaavia arengut uusimate muudatustega Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõiguses ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 praeguse sisuga, on olukord taas vastuoluline. Sedapuhku isegi individuaalsel tasandil. Euroopa on arenenud kriminaalasjades tõhusama õigusemõistmise poole, mis tähendab, et paljudel juhtudel on üksikisikute õigused taandunud, samas kui võimud leiavad organiseeritud kuritegevusega võitlemisel üha enam mõistmist ja toetust.

Käesolevas artiklis tutvustatakse neid vastuolulisi suundumusi Ida-Skandinaavias ja võrreldakse neid toimuvate muutustega Euroopa pretsedendiõiguses Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 kaudu.

• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid