Kokkuvõte

Eesti karistusseadustiku § 178 näeb ette karistuse nooremat kui 18 aastast isikut pornograafilises või nooremat kui 14 aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest. Eesti seaduses on olnud nimetatud säte karistusseadustiku kehtivusaja jooksul sisuliselt muutumatu. Samal ajal on aga nii Euroopas kui ka Ameerikas lapspornograafia süüdistustega järjest enam koosseisulistele elementidele ning neis tõusvatele vaidlustele tähelepanu pööratud. Erilisi probleeme tekitab asjaolu, et seda kuritegu on võimalik kas täiel määral, suures osas või väiksemas osas toime panna infotehnoloogiavahendeid kasutades.

Käesolevas artiklis keskendutaksegi virtuaalsest lapspornograafiast tõusvatele küsimustele. Peamine küsimus tõuseb õigushüvest ja sellest, kas sellisel kujul kõnealune säte ka õigushüve kaitse eesmärki täidab. Autor tõstatab küsimuse, kas KarS § 178 sõnastus pole lubamatult lai, võimaldades riigi karistusvõimu kohaldada sellistes olukordades, kus see läheb vastuollu õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige aga karistusõiguse ultima ratio põhimõttega.

• süüteod perekonna ja alaealiste vastu
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid