Kokkuvõte

17. veebruaril 2008 kuulutas Kosovo ennast iseseisvaks. Selle sammu õiguspärasus põhjustas rahvusvahelises kogukonnas tõsiseid erimeelsusi ja lõpuks otsustati küsida Rahvusvahelise Kohtu seisukohta. Viimane leidis oma nõuandvas arvamuses, et iseseisvuse väljakuulutamine ei olnud vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Omamoodi müstilise staatuse saavutanud nõuandev arvamus on hakanud elama oma elu. Ennekõike nähakse selles toetust rahvaste enesemääramisele ja soovile emariigist lahku lüüa. Hiljuti kasutas nõuandvat arvamust Venemaa, et õigustada Krimmis toimunud „referendumit“ ja selle alusel toimunud Krimmi liitmist Venemaaga. Nõuandvast arvamusest leiab aga vähe toetust sellistele püüdlustele.

Käesolevas kirjatükis lahatakse nõuandvat arvamust ja uuritakse, millistele järeldustele jõudis Rahvusvaheline Kohus. Kuna nõuandvat arvamust kasutatakse enesemääramise kontekstis, antakse artiklis esmalt põgus ülevaade enesemääramisõiguse olemusest. Seejärel käsitletakse Rahvusvahelisele Kohtule esitatud küsimuse sisu. Viimasena analüüsitakse nõuandva arvamuse seda osa, mis põhineb üldisel rahvusvahelisel õigusel, ja tuuakse välja seisukohad, mis on potentsiaalselt relevantsed ka teistel juhtumitel peale Kosovo.

• Rahvusvaheline õigus