Menüü

Kokkuvõte

15. märtsil 2016 tegi Riigikohtu halduskolleegium otsuse asjas 3-3-1-82-15, mis on tekitanud elevust notarite ja kohtunikuabide hulgas. Nimelt leidis kohus, et olukorras, kus lahutatud abikaasade ühisomandis olnud kinnistu on otsustatud jätta sellele, kes juba on ainuomanikuna kinnistusraamatusse kantud, on asi endiselt ühisvara, kuni registrisse pole tehtud uut kannet. Selline lähenemine eirab senist rohkem kui 20 aasta pikkust praktikat, et kannet, mida pole vaja parandada, ei parandata. Artiklis vaadeldaksegi esmalt seda, millele mõttemuutus tugineb ja mida see praktikas endaga kaasa võib tuua.

Lisaks peatutakse asjaõigusseaduse kommentaaridel, kus hüpoteegi ja kaasomandi omavahelisi seoseid kommenteerides leitakse, et on võimalik kinnisasja mõttelist osa koormata osaliselt, kuigi asjaõigusseaduse § 277 lõige 4 ja § 325 lõige 2 selle keelavad. Täpsemalt ütlevad kommentaatorid, et kui kaasomanik omandab teise kaasomaniku osa, mis on koormatud hüpoteegiga, jäävad senised mõttelised osad õiguslikult iseseisvaks. Artiklis otsitakse vastust kirjeldatud mõttearendusest välja koorunud kahele küsimusele: kas asi saab olla kaasomandis iseendaga ja kas piiratud asjaõigusega saab koormata asja osaliselt?