Kokkuvõte

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lõike 5 kohaselt on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Riigikohus on selgitanud, et edasikaebe instituut tugineb vajadusele tagada kohtulahendite õigsuse kontroll, sest kohtunik nagu iga teinegi inimene võib eksida. Õiguskirjanduses on apellatsioonikohtu ülesannetena lisaks kohtuvigade parandamisele nimetatud veel kohtupraktika ühtlustamise funktsiooni ning institutsionaalset rolli, mis seisneb kohtusüsteemi legitimatsiooni suurendamises.

Karistusõiguslik sekkumine riivab isiku õigusi kõige intensiivsemalt. Kuigi kohtuvigade parandamine on tähtis kõigis õigusharudes, võivad kriminaalasjades tehtud kohtulahenditel olla isiku jaoks kaalukamad tagajärjed. Edasikaebevõimalus kriminaalasjades peab välistama riigi omavoli ja tagama erinevate põhiõiguste, sh õiguse ausale ja õiglasele kohtumenetlusele, realiseerumise.

Käesolevas artiklis antakse ülevaade kriminaalasjade apellatsioonimenetluse sõlmküsimustest põhiõiguste kontekstis ning võrreldaks rahvusvaheliste õigusaktide norme ja kohtupraktikat Eestis kehtivate seaduste sätetega.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused