Menüü

Kokkuvõte

Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 2 järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lõike 1 järgi peab kumbki pool tõendama asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Isikuliste tõendite arvestamiseks on TsMS § 229 lõikes 2 nähtud ette kaks võimalikku protsessivormi: tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antud seletus. Tunnistaja ütlus ja menetlusosalise vande all antav seletus on tõendid, mida menetlusosaline ei saa ise esitada, mistõttu tuleb TsMS § 236 lõike 2 järgi taotleda kohtult nende kogumist. Kuna menetlusosalise vande all ülekuulamisele kohaldatakse TsMS § 269 lõike 1 järgi tunnistaja ülekuulamise kohta sätestatut, keskendub käesolev artikkel tunnistaja ülekuulamisega seotud küsimustele, kuid artiklis esitatu laieneb ka menetlusosalise vande all ülekuulamisele. Artikkel käsitab tunnistaja ülekuulamisega seotud küsimusi alates ülekuulamise taotlemisest kuni ütluste protokollimiseni ning sisaldab mõtteid tunnistajate ülekuulamisega seonduva praktika ühtlustamiseks ja võimalikuks muutmiseks.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse