Kokkuvõte

Laevade arestimine erineb tavapärasest hagi tagamisest eelkõige seeläbi, et kui laeva ei arestita, siis puudub hagejal reaalne võimalus tulevast kohtuotsust täita, sest reeglina on kostja ainukeseks varaks laev ja see võib vahetada riiki, mille jurisdiktsioon temale kohaldub, päevadega, kui mitte tundidega. Samas peab regulatsioon andma arestitud laeva omanikule piisava tagatise, et temale hüvitatakse laeva õigusvastase arestimise korral sellest tekkiv kahju.

Kehtiva regulatsiooni puhul on praktikas tihti probleemiks see, et isikult, kelle taotluse alusel laev arestitakse, ei nõuta piisavat tagatist, mis annaks laevaomanikule reaalse võimaluse rahuldada õigusvastasest laeva arestimisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Probleemiks on ka see, et kohtu määratud rahasumma, mille maksmisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine, ei kata kõiki hagejalt tulevase kohtuotsusega väljamõistetud summasid.

Kui üks laev arestitakse mitme võlausaldaja nõude tagamiseks, siis ei paku kehtiv õigus lahendust tsiviilasjade liitmise näol või seeläbi, et kõik täiteasjad koondataks ühe kohtutäituri kätte. Ka võib laeva arestimine võib tuua tihtipeale kaasa olukorra, kus laeva arestimisega seonduvad kulud ei kata laeva väärtust ja erinevate võlausaldajate huvid laeva sundmüügil põrkuvad. Artikli autorid leiavad, et nende väljapakutud õiguslik regulatsioon aitaks neid praktikas tihti esinevaid probleeme vähendada.

• mereõigus
,
• hagi
,
• Täitemenetlus