Kokkuvõte

Analüütiline toksikoloogia kujutab endast kehaväliste ainete ja nende metaboliitide identifitseerimist ja määramist bioloogilistest materjalidest (nt verest ja uriinist). Kohtutoksikoloogias määravad eksperdid joovet tekitavaid aineid joobeseisundi tuvastamiseks ning muid mürgistavaid aineid surma põhjuse kindlakstegemiseks. Artiklis tutvustatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis selleks kasutatavaid meetodeid ja tuuakse näiteid ekspertiisipraktikast.

Lisaks etanooli määramisele bioloogilisest materjalist on viimastel aastatel hakanud määrama etanooli metaboliite, mis annab lisavõimalusi kas varem toimunud alkoholitarbimise kindlakstegemiseks või kroonilise alkoholitarbimise tõestamiseks. Etanooli metaboliitide kontsentratsioon bioloogilistes materjalides on väga väike ja/või molekul liiga suur, mistõttu ei ole neid võimalik määrata etanooli määramise meetoditega.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete määramisel on üheks proovikiviks uute ainete rohkus. Uute ainete sünteesimine ja turule jõudmine käib alati paar sammu ees nende identifitseerimisest ja õiguslikust reguleerimisest. Teiseks raskendab uute ainete määramist see, et sageli on nad tugevama toimega kui klassikalised narkootilised ained ning seetõttu on ka tarvitatavad doosid oluliselt väiksemad. Kolmas probleem tuleneb kohtutoksikoloogia uurimisobjektidest ehk peamiselt verest ja uriinist kui proovimaterjalist. Nimelt on need uued narkootilised ja psühhotroopsed ained, mis on sisse võetud varasemate klassikaliste ainetega võrreldes väiksemas doosis, kas osaliselt või täielikult metaboliseerunud ning algne aine ja metaboliidid inimese kehavedelikes lahjenenud. Nende määramiseks on niisiis vaja varasemaga võrreldes olulisemalt tundlikumaid meetodeid.

• Kriminalistika