Kokkuvõte

Põhiseaduse § 149 lõike 3 teine lause ütleb, et „Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus“. See tähendab, et riigikohtunikud ei ole spetsialiseerunud ainult põhiseadusasjadele. Põhiseaduse ja põhiõiguste kaitse toimib suures osas läbipõimunult kassatsioonimenetlusega. Riigikohtu volitused põhiseaduskohtuna on ulatuslikud, kuid siiski piiratumad kui n-ö puhtaverelistel Kelseni kohtutel. Ikka ja jälle kõlab hääli, et Eesti omapärane segamudel oleks tarvis ümber korraldada Mandri-Euroopa traditsiooni eeskujul, mis tähendaks põhiseaduskohtu suuremat rolli riigielus ja põhiseaduskohtunike tugevamat spetsialiseerumist. Viimasel ajal on kohtu volituste laiendamist soovitatud Riigikogus lahvatanud obstruktsioonipuhangu raviks. Autor analüüsib, kas Eesti lahendus on ka tegelikult põhjustanud probleeme, mida on tarvis reformidega kõrvaldada. Artiklis hinnatakse kriitiliselt nii välja käidud uuendusettepanekutega tekkida võivat kasu kui ka kahju. Jäädes veendunuks, et põhiseaduslikkuse kohtulik kontroll on demokraatlikus riigis legitiimne ja tähtis, ei näe autor õigustust ühegi põhiseaduslikkuse järelevalve mudeli kriitikavabaks müstifitseerimiseks.

• põhiseaduslikkuse järelevalve