Kokkuvõte

Konkurentsiõigus ja riigihankeõigus teenivad Euroopa Liidu õiguse kontekstis sarnaseid eesmärke. Käesolev artikkel ei ole akadeemiline sissevaade sellesse, kas ja kuidas on Euroopa Liidu riigihankeõigus ja konkurentsiõigus teineteist ja liikmesriike ideoloogiliselt mõjutanud, vaid keskendub konkurentsiõiguse praktilistele väljunditele riigihangete korraldamisel. Ehk tegelikult sellele, milliste konkurentsiõigusest võrsuvate kohustuste ja riskidega peavad hankijad riigihangete korraldamisel ja pakkujad nendes osalemisel arvestama. Teisisõnu keskendutakse artiklis järgmistele küsimustele: (a) kas ja millal on ühispakkumused konkurentsiõiguslikult keelatud; (b) kas ja kuidas piirab konkurentsiõigus või riigihankeõigus omavahel seotud ettevõtjatel samas riigihankes osalemist; (c) kuidas toimub pakkumiselt kõrvaldamine konkurentsi kahjustava kokkuleppe tõttu; (d) millised kohustused on hankijal turgu valitseva seisundi kuritarvituste ennetamisel, kui näiteks võimaliku monopoolse ettevõtja pakkumuse maksumus on kahtlaselt madal. Autorid ei käsitle artiklis mõningaid klassikalisemaid konkurentsiõiguse ja riigihankeõiguse kokkupuutepunkte nagu näiteks pakkumismahhinatsioonid (ingl bid-rigging).

• konkurentsiõigus
,
• riigivara ja -hanked