Kokkuvõte

Riigihankeõigus ja tüüptingimuste reeglid on mõlemad juurtega Euroopa Liidu õiguses. Eesti on tüüptingimuste reegleid laiendanud ka majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingutele, mida Euroopa Liidu õigus ei nõua. Kohtupraktikas on leitud, et tüüptingimuste reeglistik kohaldub ka hankelepingutele. See avab rea probleeme riigihankeõiguse reeglite kontekstis ja võib, valesti kasutatuna, tuua kaasa kohustuste tasakaalu lubamatu muutmise. Samas on kehtiva hankelepingu oluline muutmine riigihangete üldpõhimõtete ja normidega keelatud. Seega tingib tüüptingimuste regulatsiooni kohaldamine hankelepingutele, vähemalt teoreetiliselt, normikonflikti võlaõiguse ja hankeõiguse vahel: „ebaõiglaste“ tingimuste lepingust kõrvaldamine võib viia hankelepingu olulise muutmiseni ja selliselt võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete rikkumiseni. Tüüptingimuste direktiivi kohaldamisala laiendamine hankelepingutele ei tohiks ideaalis kaasa tuua normikonflikti võlaõiguse ja riigihankeõiguse vahel. Autorite arvates on seadust võimalik rakendada kooskõlas hankedirektiividest tuleneva hankelepingu olulise muutmise keeluga. Sellise kaalumishetke tekkimisel oleks viga vaadata hankelepingut pelgalt tsiviilõiguslikuna ja unustada sealjuures olulise muutmise keeld, mis avalikust õigusest lepinguga kaasa tuleb.

• tüüptingimused
,
• riigivara ja -hanked
,
• Euroopa Liit