2022. aastal tegi Riigikohus kaks märgilist otsust liiklussüütegude kriminaalasjades: 18. oktoobril 2022 otsuse asjas 1-20-7409 (edaspidi Laagna tee kihutajad) ning 3. märtsil 2022 otsuse asjas 1-20-3306 ...

Selleks et süüteomenetluses saaks teha õige ja õiglase lahendi, on vaja toimunud sündmus objektiivselt rekonstrueerida ja selleks määratakse liiklusõnnetuse puhul vajadusel liiklusekspertiis. Põhiline ...

Artikkel kommenteerib Riigikohtu 28. oktoobri 2016. a kohtuotsust. Peatutakse karistuse mõistmisel alla alammäära ning erandlikel asjaoludel, mis võimaldavad lisakaristus kohaldamata jätta. Eraldi käsitletakse ...

Kõige lihtsamal juhul paneb üks isik toime ühe teo, mis siis ka karistusseadustiku ühe ja õige paragrahvi alla subsumeeritakse. Mitme teo korral tuleb kõigepealt lahti harutada asjaolude külg ning seejärel ...

2007. aasta sügisel valmis Justiitsministeeriumis liiklusseaduse, karistusseadustiku, väärteomenetluse seadustiku, politseiseaduse, võlaõigusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu ...

Mootorsõiduki joobes juhtimine on üks levinumaid kuriteoliike Eestis ja tänini pole suudetud leida efektiivset viisi joobes juhtide roolist eemal hoidmiseks. Olukorras, kus alkoholi kuritarvitamine ja ...

Mitmes seaduses on sätestatud vastutus ja kohustused seoses joobeseisundiga. Enim kõlapinda leiab joobeseisundi tuvastamise probleemistik siiski liikluses. Just liiklusseaduse alusel on Vabariigi Valitsus ...

Lennundusjulgestuse all mõeldakse rahvusvaheliste organisatsioonide ja eri riikide poolt kehtestatud nõudeid ja kasutusel olevaid meetmeid, ennetamaks ja tõkestamaks ebaseaduslikku sekkumist tsiviillennundusse ...

F. Liszti psühholoogilise süüteomõiste järgi oli ettevaatamatus koos tahtlusega üks süüvorme, määratledes kergemeelsuse ja hooletusena teo subjektiivse omistamise alumise piiri. Psühholoogilise süümõiste ...