Kokkuvõte

Konstitutsiooni- ja haldusõiguse aspekte

1. Sissejuhatuseks

Viimastel aastakümnetel on paljudes riikides hakatud tõsist tähelepanu pöörama avaliku halduse ökonoomikale ja eramajandamise komponentidele. Teravalt on päevakorrale tõusnud avaliku sektori eelarvete koormuse vähendamine. Eestis on nimetatud probleemid aktuaalseks muutunud paaril viimasel aastal. Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud nelja aasta (2001–2004) riiklik eelarvestrateegia keskendub maksukoormuse alandamisele, riigi kulutuste vähendamisele ja eurointegratsiooni kiirendamisele. Eestis läbiviidava haldusreformi üheks eesmärgiks ongi riigivalitsemise funktsioonide delegeerimine ning selle kaudu kulutuste vähendamine tingimusel, et kannatada ei tohi funktsioonide täitmise kvaliteet ja kättesaadavus kodanikele. Siin on üheks oluliseks aspektiks avalike ülesannete üleandmine eraõiguslikele isikutele. Kuigi nendes küsimustes on põhiliselt sõna võtnud poliitikud ja majandusteadlased, puudutab see probleem kõige otsesemalt ka õigusteadlasi. Eesti on põhiseaduse kohaselt õigusriik ja põhiseadus sätestab riigi institutsioonide ning funktsioonide täitmise üldise korralduse ning olulisemad nõuded haldusele. Seega on õigusteadlaste peamiseks ülesandeks tähistada need õiguslikud piirid, milleni tohib minna avalike ülesannete üleandmisel eraõiguslikele isikutele, millised on siin riskid ja juriidilised probleemid.

• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid
,
• riigiõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• kohalik omavalitsus
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused