Kokkuvõte

Inimene üldjuhul ei hooli sellest, kes tema murega haldusorganisatsioonis tegeleb – kas see on riik, kohalik omavalitsus või mõni muu haldusekandja; kas tegu on valitsusasutuse, hallatava asutuse või mõne muu organiga. Inimese jaoks on avalik võim hetkel, kui ta vajab mingit toetust, luba, tõendit, selgitust vms, konkreetse ametniku või töötaja nägu, sõltumata sellest, kuhu viimane haldusorganisatoorselt täpselt asetub. Ühtlasi laiendatakse saadud kogemus ja positiivne või negatiivne emotsioon kogu avalikule võimule. Haldusorganisatsiooni õigsuse küsimus tekib inimesel reeglina alles siis, kui midagi on halvasti. Kui protsessi käigus tekib tõrge, hakatakse uurima, kes kellele allub, kes kuhu raha kulutab.

Taasloodud Eesti haldusorganisatsioon on toiminud juba üle 20 aasta. Käesolev artikkel uurib, milline on olnud taasloodud Eesti haldusorganisatsiooni õigusliku raamistiku ajalooline areng, millised faktorid on seda mõjutanud, millised on olnud õiguslikud põhiprobleemid ja kas need on tänaseks lahenenud. Mis on uued ja vanad probleemid või korduvad teemad? Seejuures keskendutakse peamiselt küsimustele, millele on loodud alus Vabariigi Valitsuse seadusega.

• haldusorganisatsioonid
,
• Vabariigi Valitsus
,
• täidesaatev riigivõim
,
• võimude lahusus
,
• riigivastutus