Menüü

Õigussüsteemi loomine Eestis on aega - vaevanõudev. See on vana taastamise ja uue avastamise protsess. Rohkem kui kunagi varem peab õigusteadus andma praktilisi tulemusi. Olles õigusteabe ainsaks keskuseks Eestis, on Tartu Ülikooli õigusteaduskonnal viimastel aastatel oma põhitegevuse - üliõpilaste koolitamise kõrval olnud täita ka oluline roll õigusloomes. Õiguse loomine ei tähenda üksnes uute eelnõude kirjutamist, vaid eeldab ka nende tõlgendamist ja kommenteerimist, et seadusandja mõte oleks õiguse rakendamisel üheselt mõistetav. Iga uue seaduse vastuvõtmisele peaks järgnema raamatu kujul tema kommentaaride ilmumine. Paraku ei ole see võimalik, kasvõi juba sellepärast, et eelnõu autorid on hõivatud järgmise projekti kirjutamisel ning raamatuna kommentaaride koostamine ja avaldamine võtab palju aega. Parim võimalus uute seaduste kommentaaride avaldamiseks on ajakiri.

Tartus ilmuma hakkava uue õigusajakirja „Juridica“ üheks peamiseks eesmärgiks ongi uute seaduste selgituste kiires korras lugejateni toimetamine, kusjuures selgitused pärinevad algallikast s.o. kommenteerijateks on enamasti seaduste autorid.

„Juridica“ on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajakiri, lugeja saab tema kaudu pildi teaduskonnas toimuvast. Kuna juristide enamus Eestis on õigusteaduskonna vilistlased, peaks ajakiri saama sidemeks alma materi ja tema endiste üliõpilaste vahel. „Juridica“ on loodetavasti infoallikaks ka neile noortele, kes alles mõtlevad juuraõpingutele.

Praegusel ajal jääb praktikas üha enam puudu teoreetilistest teadmistest, õiguse rakendamine muutub mitmepalgelisemaks ja keerukamaks, ridamisi lisandub valdkondi, kus juriste varem eriti ei vajatud - kindlustus, pangandus, välismajandus jne.; tunduvalt laieneb kohtute osatähtsus ja peab suurenema kohtunike arv. Oleme paradoksaalses olukorras - meie aega nimetatakse juristide ajaks, kuna teha on äärmiselt palju uute seaduste koostamisel ja reformide läbiviimisel, samal ajal aga peame pidevalt õppima, et ennast ootuste ees õigustada. Ühelegi juristile ei piisa enam neist teadmistest, mis on omandatud seni. Siit tulenevalt on „Juridica“ tähtsaks ülesandeks praktikutele teoreetilise täienduse pakkumine.

Õigusteaduse arengut Tartus mõjutab kindlasti Riigikohtu asumine Tartusse. See tähendab Riigikohtu liikmete osalemist õppetöös ja õppejõudude tööd Riigikohtus, ühist teaduslikku tööd. Riigikohtu asumine Tartusse tähendab õigusartiklite kümnekonna täiendava potentsiaalse kirjutaja elamist Tartus. Kas see asjaolu oli üheks argumendiks, mis julgustas meid ette võtma „Juridica“ väljaandmist.

Olles küll õigusajakiri, ei ole „Juridica“ mõeldud ainult juristidele - tänapäeval vajavad juriidilisi teadmisi paljude teistegi erialade inimesed, eelkõige majanduses ja riigijuhtimises. Ootame oma lugejateks kõiki juurahuvilisi. Ajakirja temaatika tuleb lai, hõlmates õigusvaldkondi, mis on aktuaalsed. Läbivaks teljeks ajakirja temaatikas on aga ikkagi reformid ja õigusloome areng Eestis.

Ajakirja sisu ja näo määravad nii tema tegijad kui lugejad. „Juridica“ toimetus loodab rahuldada lugejate maitset ja pakkuda materjale, mis oleksid kasulikud ja huvitavad. Lugeja saab avaldada oma soove, tellida toimetuselt seda, mida peab oluliseks.

Loodame püsivat koostööd Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi ja Eesti Juristide Liiduga, samuti teiste ametkondade ja üksikisikutega, kes tunnevad muret õiguse ja õigusteaduse arengu üle Eestis. Soovime jõudu Tallinnas ilmuvale „Eesti Juristile“, olen kindel, et kaks juuraajakirja ajal, mil on pakiline puudus õigusinformatsioonist, ei ole liiast ja et meie ajakirjad täiendavad vastastikku teineteist.

Soovime „Juridica“ esimese numbri ilmumise puhul õnne ja jõudu Eesti juristidele, õigusteaduskonna üliõpilastele ja kõigile teistele juurahuvilistele.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse