Õigussüsteemi loomine Eestis on aega - vaevanõudev. See on vana
taastamise ja uue avastamise protsess. Rohkem kui kunagi varem peab
õigusteadus andma praktilisi tulemusi. Olles õigusteabe ainsaks
keskuseks Eestis, on Tartu Ülikooli õigusteaduskonnal viimastel
aastatel oma põhitegevuse - üliõpilaste koolitamise kõrval olnud
täita ka oluline roll õigusloomes. Õiguse loomine ei tähenda
üksnes uute eelnõude kirjutamist, vaid eeldab ka nende tõlgendamist
ja kommenteerimist, et seadusandja mõte oleks õiguse rakendamisel
üheselt mõistetav. Iga uue seaduse vastuvõtmisele peaks järgnema
raamatu kujul tema kommentaaride ilmumine. Paraku ei ole see
võimalik, kasvõi juba sellepärast, et eelnõu autorid on hõivatud
järgmise projekti kirjutamisel ning raamatuna kommentaaride
koostamine ja avaldamine võtab palju aega. Parim võimalus uute
seaduste kommentaaride avaldamiseks on ajakiri.
Tartus ilmuma hakkava uue õigusajakirja „Juridica“ üheks
peamiseks eesmärgiks ongi uute seaduste selgituste kiires korras
lugejateni toimetamine, kusjuures selgitused pärinevad algallikast
s.o. kommenteerijateks on enamasti seaduste autorid.
„Juridica“ on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajakiri, lugeja
saab tema kaudu pildi teaduskonnas toimuvast. Kuna juristide enamus
Eestis on õigusteaduskonna vilistlased, peaks ajakiri saama sidemeks
alma materi ja tema endiste üliõpilaste vahel. „Juridica“ on
loodetavasti infoallikaks ka neile noortele, kes alles mõtlevad
juuraõpingutele.
Praegusel ajal jääb praktikas üha enam puudu teoreetilistest
teadmistest, õiguse rakendamine muutub mitmepalgelisemaks ja
keerukamaks, ridamisi lisandub valdkondi, kus juriste varem eriti ei
vajatud - kindlustus, pangandus, välismajandus jne.; tunduvalt
laieneb kohtute osatähtsus ja peab suurenema kohtunike arv. Oleme
paradoksaalses olukorras - meie aega nimetatakse juristide ajaks, kuna
teha on äärmiselt palju uute seaduste koostamisel ja reformide
läbiviimisel, samal ajal aga peame pidevalt õppima, et ennast
ootuste ees õigustada. Ühelegi juristile ei piisa enam neist
teadmistest, mis on omandatud seni. Siit tulenevalt on „Juridica“
tähtsaks ülesandeks praktikutele teoreetilise täienduse pakkumine.
Õigusteaduse arengut Tartus mõjutab kindlasti Riigikohtu asumine
Tartusse. See tähendab Riigikohtu liikmete osalemist õppetöös ja
õppejõudude tööd Riigikohtus, ühist teaduslikku tööd.
Riigikohtu asumine Tartusse tähendab õigusartiklite kümnekonna
täiendava potentsiaalse kirjutaja elamist Tartus. Kas see asjaolu oli
üheks argumendiks, mis julgustas meid ette võtma „Juridica“
väljaandmist.
Olles küll õigusajakiri, ei ole „Juridica“ mõeldud ainult
juristidele - tänapäeval vajavad juriidilisi teadmisi paljude
teistegi erialade inimesed, eelkõige majanduses ja riigijuhtimises.
Ootame oma lugejateks kõiki juurahuvilisi. Ajakirja temaatika tuleb
lai, hõlmates õigusvaldkondi, mis on aktuaalsed. Läbivaks teljeks
ajakirja temaatikas on aga ikkagi reformid ja õigusloome areng
Eestis.
Ajakirja sisu ja näo määravad nii tema tegijad kui lugejad.
„Juridica“ toimetus loodab rahuldada lugejate maitset ja pakkuda
materjale, mis oleksid kasulikud ja huvitavad. Lugeja saab avaldada
oma soove, tellida toimetuselt seda, mida peab oluliseks.
Loodame püsivat koostööd Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi ja
Eesti Juristide Liiduga, samuti teiste ametkondade ja üksikisikutega,
kes tunnevad muret õiguse ja õigusteaduse arengu üle Eestis.
Soovime jõudu Tallinnas ilmuvale „Eesti Juristile“, olen kindel,
et kaks juuraajakirja ajal, mil on pakiline puudus
õigusinformatsioonist, ei ole liiast ja et meie ajakirjad täiendavad
vastastikku teineteist.
Soovime „Juridica“ esimese numbri ilmumise puhul õnne ja jõudu
Eesti juristidele, õigusteaduskonna üliõpilastele ja kõigile
teistele juurahuvilistele.