Menüü

Kokkuvõte

Parem hilja kui mitte kunagi: 25. veebruaril 1993.a. võttis Riigikogu vastu Prokuratuuri seaduse.

Meie tulevase prokuratuuri kavandamine algas oletatavasti põhiseaduse teksti üle vaidlemisel, mil paljud asjaosalised püüdsid teha kõik elimineerimaks sealt terminit „prokuratuur". Loodetavasti olid eesmärgid seejuures valdavalt õilsad: nõukogude prokuratuuri erakordselt laiahaardeline võim vajas tõepoolest piiramist. Eesmärkide õilsust oleks loomulikult kergem uskuda, kui näiteks kõik viimase aja peaministrid järjekordsel nn. „rahvusraamatukogulikul üritusel" ühiselt kinnitasid, et teadlikult ei olnud neist keegi huvitatud kontrolliorganite funktsioneerimise lakkamisest. Kui selline ühisaktsioon peakski veenvaks kujunema, siis tunnistan, et mulle jääks ikka arusaamatuks, miks nii paljud politseitöötajad, uurimisbüroode uurijad ning muidugi advokaadid on väitnud, et nad tõepoolest ei nägevat tulevikus prokuratuurile kohta. Selline seisukoht on ilmselt teatud vastureaktsiooniks, kuid kahtlemata on ta kitsalt vastavate ametkondlike huvide peegeldus ja kaugel kaas-aegsetest arusaamadest õiguskaitsesüsteemis.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse