Asjaõigusseadus, mille Riigikogu võttis vastu 9. juunil 1993. a., on üks osa ettevalmistatavast Tsiviilseadustikust. Ülejäänud neli osa - üldsätted, perekonnaõigus, pärimisõigus ja võlaõigus peaksid loodetavasti seadustena vastu võetama 1994. aasta suveks. Tsiviilseadustiku koostamisel on aluseks 1940. aastaks valminud Tsiviilseadustiku eelnõu, mis jäi vastu võtmata. Loomulikult on tollane eelnõu oluliselt vananenud, kuid on siiski tänuväärne algmaterjal. Ka Asjaõigusseadus põhineb 1940. a. eelnõu asjaõiguse osal.

Seaduse koostamisel kirjutati 1940. a. tekst kaks korda läbi - kõigepealt Tartu noortest juristidest koosneva töögrupi, seejärel aga Tsiviil- ja Kaubandusseadustiku peakomisjoni liikmetest koosneva töögrupi poolt. Nii mahuka töö jaoks jäi aega muidugi väheks, seepärast on seaduse tekst küllaltki kohmakas ja raskepärane. Tuleb loota, et Tsiviilseadustiku kõigi osade vastuvõtmisele järgneva kodifitseerimise käigus õnnestub kogu seadustiku kvaliteeti tõsta. Praegu oleme sunnitud töötama põhimõttel, et väga kiiresti saavutada elementaarne seadusandlik baas.

Ja kuna Asjaõigusseadus sisaldab palju uut, mis senisele tsiviilõigusele oli tundmatu, on oluline, et juristid teeksid kõigepealt endale selgeks uute põhimõistete ja -reeglite sisu. Samas on oluline jälgida, mis osas seni tuntud omandiõiguse instituudid (kaasomand, omandiõiguse kaitse jm.) on Asjaõigusseaduses muudetud.

Käesolev „Juridica“ number on peaaegu tervenisti pühendatud Asjaõigusseadusele püütud on anda terviklik ülevaade kogu seadusest. See on ühtlasi esimene trükis ühtede kaante vahel ilmuv Asjaõigusseaduse kommentaar.

Aga loomulikult ei ole ajakirja ühe numbri raames võimalik anda väga detailset analüüsi, see jääb seaduse kommenteeritud väljaannete ülesandeks. „Juridica“ eesmärgiks on aidata kaasa Asjaõigusseaduse esmasele tundmaõppimisele; tegemist on esialgse, ülevaatliku selgitusega, et teha seaduse tekst paremini mõistetavaks.

Kasutades juhust, tahan Tsiviil- ja Kaubandusseadustiku peakomisjoni esimehena avaldada tänu ja tunnustust mõlemale töögrupile, kes osalesid Asjaõigusseaduse koostamisel: Tartu töögrupi liikmetele Anre Zenole, Villu Kõvele, Priidu Pärnale ja Tõnu Intsile ning peakomisjoni töögrupi liikmetele Aleksander Glikmanile, Malle Seppikule, Jaano Odarile, Marika Kairjakile, Juhan Partsile, Andres Vutile, Toomas Sepale, Eino Tammele ja Jaan Pajule.

Õigusteaduskonna õppejõuna on mul väga hea meel rõhutada, et suure osa kommentaaride autoriteks teaduskonna ajakirja käesolevas numbris on seaduse ettevalmistamisel osalenud teaduskonna magistrandid ja üliõpilased: Tsiviil- ja kaubandusõiguse õppetooli magistrandid Anre Zeno ja Andres Vutt ning V kursuse üliõpilased Villu Kõve ja Priidu Pärna.

• Info