Asjaõigusseadus, mille Riigikogu võttis vastu 9. juunil 1993. a., on
üks osa ettevalmistatavast Tsiviilseadustikust. Ülejäänud neli osa
- üldsätted, perekonnaõigus, pärimisõigus ja võlaõigus peaksid
loodetavasti seadustena vastu võetama 1994. aasta suveks.
Tsiviilseadustiku koostamisel on aluseks 1940. aastaks valminud
Tsiviilseadustiku eelnõu, mis jäi vastu võtmata. Loomulikult on
tollane eelnõu oluliselt vananenud, kuid on siiski tänuväärne
algmaterjal. Ka Asjaõigusseadus põhineb 1940. a. eelnõu asjaõiguse
osal.
Seaduse koostamisel kirjutati 1940. a. tekst kaks korda läbi -
kõigepealt Tartu noortest juristidest koosneva töögrupi, seejärel
aga Tsiviil- ja Kaubandusseadustiku peakomisjoni liikmetest koosneva
töögrupi poolt. Nii mahuka töö jaoks jäi aega muidugi väheks,
seepärast on seaduse tekst küllaltki kohmakas ja raskepärane. Tuleb
loota, et Tsiviilseadustiku kõigi osade vastuvõtmisele järgneva
kodifitseerimise käigus õnnestub kogu seadustiku kvaliteeti tõsta.
Praegu oleme sunnitud töötama põhimõttel, et väga kiiresti
saavutada elementaarne seadusandlik baas.
Ja kuna Asjaõigusseadus sisaldab palju uut, mis senisele
tsiviilõigusele oli tundmatu, on oluline, et juristid teeksid
kõigepealt endale selgeks uute põhimõistete ja -reeglite sisu.
Samas on oluline jälgida, mis osas seni tuntud omandiõiguse
instituudid (kaasomand, omandiõiguse kaitse jm.) on
Asjaõigusseaduses muudetud.
Käesolev „Juridica“ number on peaaegu tervenisti pühendatud
Asjaõigusseadusele püütud on anda terviklik ülevaade kogu
seadusest. See on ühtlasi esimene trükis ühtede kaante vahel ilmuv
Asjaõigusseaduse kommentaar.
Aga loomulikult ei ole ajakirja ühe numbri raames võimalik anda
väga detailset analüüsi, see jääb seaduse kommenteeritud
väljaannete ülesandeks. „Juridica“ eesmärgiks on aidata kaasa
Asjaõigusseaduse esmasele tundmaõppimisele; tegemist on esialgse,
ülevaatliku selgitusega, et teha seaduse tekst paremini
mõistetavaks.
Kasutades juhust, tahan Tsiviil- ja Kaubandusseadustiku peakomisjoni
esimehena avaldada tänu ja tunnustust mõlemale töögrupile, kes
osalesid Asjaõigusseaduse koostamisel: Tartu töögrupi liikmetele
Anre Zenole, Villu Kõvele, Priidu Pärnale ja Tõnu Intsile ning
peakomisjoni töögrupi liikmetele Aleksander Glikmanile, Malle
Seppikule, Jaano Odarile, Marika Kairjakile, Juhan Partsile, Andres
Vutile, Toomas Sepale, Eino Tammele ja Jaan Pajule.
Õigusteaduskonna õppejõuna on mul väga hea meel rõhutada, et
suure osa kommentaaride autoriteks teaduskonna ajakirja käesolevas
numbris on seaduse ettevalmistamisel osalenud teaduskonna magistrandid
ja üliõpilased: Tsiviil- ja kaubandusõiguse õppetooli magistrandid
Anre Zeno ja Andres Vutt ning V kursuse üliõpilased Villu Kõve ja
Priidu Pärna.